Laupäeval avatud Pärnu kolmas jääfestival ahvatles tulema tuhandeid külastajaid kesklinna sadamasse, kus päeva peasündmuseks kulmineerus lavastaja Heili Palm-Vaikma seatud tantsu- ja uisuetendus „Jääsümfoonia“.

Lembit Palm teeb viimast silumist tuleurnile ja Piret Hallik Sass on rõõmus, et ilm näitab ka miinuskraade

Pildike etendusest

"Kerge kaotada on lootust talvel külmal ja jäisel. Kui külmunud on maapind, näib külmunud ka hing... Soe sõna aga sulatab jäätunud südame,“ kõneles Heili Palm-Vaikma „Jääsümfoonia“ veste keskpunkti asetatud inimesest, kelle teekond kulgeb kuumadest elamustest saadetuna läbi külma talve. Lavastaja ja riiete valmistaja Heili Palm-Vaikma kasutab etenduses väga palju led-valgustusega kostüüme ja lavalisi kujundeid. Jää- ja tuleetenduse peamise osa kujundavad uisutajad, tantsijad ja fly grossing lendavad näitlejad, kes kumide abil liudlevad led-valgustitest helenduvalt õhtu pimeduses. Etenduse esimesel õhtul lennutati taevavõlvini ka ilutulestikku. Muusikaliselt saadavad etendusi Enigma, Sarah Brightmani ja Shilleri palad. Kuigi etenduse esimene õhtu oli tantsijate ja akrobaatikute poolest esinejaterohkeim, saab vaataja veidi lühemat ja lavaliselt kokkusurutuma kavaga etendust näha uisuväljakul kõigil festivalipäevadel. Etenduse käigus süüdatakse igal õhtul festivalituli kolmes urnis, mille on valmistanud lavastaja vend Lembit Palm, kes õhtuti ka ise uiskudel vaadeldavaid vigureid jääle veab.

Jääskulptuurisümpoosion “Icicle

"Icesicle 2013" on lõppenud ja mõned skulptorid juba lahkunud
Tsagaan Munkherdene on võitnud jääsünpoosioni Icesicle Grand Prix
Tsagaan Munkherdene, "Winter snake"; Raivo Perandi, "Jääfest"; Krists Zarinš," Swimmer"

Juba päev enne pidulikku avaetendust asusid tööpostile jääskulptuuride valmistajad, kes sedakorda olid festivalile kogunenud lisaks Eesti esindustele ka Lätist, Norrast ja Mongooliast. Kunstiloomeks tarvitati destileeritud veest valmistatud säravsillerdavat jääd, mis tradtsiooniks muutunud sümpoosioni „Icesicle“ ühe peamise korraldaja Rait Pärgi arvamusel on esmaklassilise headusega materjal. Kunstnike osavad käed valmistasid sedakorda jõeteemalisi skluptuure.

Kaugelt Mongooliast saabunud Tsagaan Munkherdene valmistas väga peente nikerdustega „Winter snake“. Tema töö pälvis ka Grand Prix auhinna. Muide, Soomeski võitis ta esimese auhinna. Läti skulptor Krists Zarinš pani oma töö nimeks „Swimmer“.

Norralased Elisabeth Kristensen ja Cathinka Mæhlum töö sai nimetuseks „Still water, running water“. Eneken Maripuu Riisiperest ja Leena Kuutma Tallinast valmistasid ühiselt jääst „Paberlaevukese“. Pärnaka Üllar Kallau kavandi järgi tegi Mari Hiiemäe joonise autori abiga „Vesipapi“, mida esimesel pilgul ei pruugigi suurel jäämürakal märgata. Tallinlanna Tiiu Kirsipuu voolis „Kaks jõge“.

Tunnustatud Pärnu mees Rait Pärg ja kõikjale jõudev Tõstamaa Keskkooli direktor Toomas Mitt saagisid, tahusid ja lihvisid taiese, mille nimeks sai „Jõearmastus“. Rait Pärg selgitas, et selles nimetuses on kaks mõtet, mille üle vaataja võib mõtiskleda. Toomas Mitt oli küll esmakordselt Pärnus jääskulptuuri tegemas, aga tema kogemused on teada kaugel väljapool Eestimaad. Ta on teinud skulptuure Prantsusmaal, Itaalias, Inglismaal jm. ning saanud ka väärtuslikke autasusid. Elo Liiv Saaremaalt otsustas teha „Jõgi puhtaks“.

Väga toimekas Raivo Perandi valmistas viimastest jääriismetest kauni jääehte „Jääfest“. Jänedal elav Raivo Perandi veedab pikad tööpäevad nii Pärnu suvistel puuskulptuuride päevadel kui talvistel jääskulptuuride ja lumelinnakute ehitusel eranditul igal aastal pärnakate linnas. Jääb mulje, et tuntud meisterskulptor on vähemalt pooleldi täieõiguslik pärnakas. Peale selle suur teiste skulptorite abistaja ja lõpuks leiab aega ka ise midagi meisterdada sellest, mis teistest üle jäänud. Taavet Merikarjus tutvustas end mehena maalt ja rassis samuti mitu päeva terve hulga jääplokkidega, mis Raivo Perandile kuuluva tehnika jõul üksteise peale virna tõsteti. Mis neist lõpuks valmib, selgub loodetavasti järgnevatel päevadel.

Elo Liiv, Jõgi puhtaks; Rait Pärg, Jõearmastus
Jõgi puhtaks; Üllar Kallau ja Mari Hiiemäe Vesipapp;  Tiiu Kirsipuu, Kaks jõge
Eneken Maripuu Riisiperest ja Leena Kuutma  "Paberlaevuke"; Elisabeth Kristensen  ja Cathinka Mæhlum, "Still water, running water"

Pärnumaa Spordiliidu korraldatud lumeehituste võistlus

 

Kerge lõõgastus pärast rasket lumist tööd ja enne laulma asumist
Pärnu Vabakooli õpilased
Koonga valla tegijad on tehtuga väga rahul, aga Tootsi meistrite kõrge auhind väärinuks paremat fotograafi silma

Festivali lumelinnaku ehitamine kestis ka pühapäeval ja ei lõpe ilmselt mitte enne kui Jääfestival läbi saab. Toomas Mitt ei leidnud palju aega „Jõearmastust“ meisterdada ja nii tegi suurema töö ära Rait Pärg, kes polnud üksinda tegemisest üldsegi pahane. Toomas Mitt veetis samas suurema osa ajast oma kooli õpilastega laevukest ehitades.

Kuid pühapäeval ehitasid lumest ka paljud teised, kes olid kogunenud Pärnumaa Spordiliidu eestvedamisel jäiseid vorme looma erinevatest Pärnumaa valdadest. Hindamiskomisjoni esimeheks sobis loomulikult kõige paremini Toomas Mitt,kes hindas kõigi loomingulist nutikust ja töökust võrdväärselt headeks. Siiski tuli leida parimatest parimad ja nii anti Grand Prix Tootsi vallale, kelle esindajad olid kahjuks auhinna vastuvõtmise ajaks juba koduteele asunud. Auväärse teise koha omanikus sai Tõstamaa ja kolmandaks tunnistati Tahkuranna vald.

Nagu Toomas Mitt ütles, olid kõik auhinda väärt ja ilma kingitusteta ei jäetud kedagi, pealegi ei näinud žürii liikmed kõigi osalejate tervet tööprotsessi, mis pakkus samuti põnevat jälgimist. Näiteks Sindi linna esindas 144 aastane Sindi Laulukoor, kes valmistas Vallikääru valli servale lamamistooli, lauakese ja sellele asetatud kohvitassi. Lamamistooli mugavust lubati ühispildistamise ajal esimesena proovima linnapea, kes pidavat olema küll koori vaikiv hääl, aga siiski kõigis lauljate ettevõtmistes suur kaasalööja. Kahjuks jäi kaameramehe minema kiirustamise tõttu kuulmata, kas algselt lubatud lauluhääl samuti valmis töö ja aurava kohvitassi juures valla päästeti, nagu koori dirigent Kristel Reinsalu esmalt rääkis. Kui see nii juhtus, siis väärinuks mitmekümne suuline laulukoor taiese valmistamise kõrval toimunud näitemängulise lustimise eest veel täiendavat eripreemiat. Möödujana märkasin ka Koonga valla meistrite sädelust ja Pärnu Postimehe lumiste tööliste püüdlikust, mis asetas nad hindajate hindamisel viiendale kohale. Jõõpre kooli direktor kõneles oma meeskonna heast tahtest, kes voolisid väsitavast valdade ühendamisest puhkavat Audru vallavanemat Siim Suursilda.

Talisuplejate seltsis

Festivali ajal on võimalus igal päeval kella 14.00 paiku liituda talisuplejatega Vallikraavi jalakäijate silla kõrval. Kui jäiselt jahe vesi suplema ei meelita, saab astuda ka festivali alal asuvatesse tünnidesse, kus võib end leotada 40 kraadi soojemas vees. Veel suuremat kuumust nauditakse aga erinevates saunades. Kõige kangemad naised ja mehed alustavad jääaugu suplusest ja lõpetavad tünnis või saunas mõnulemisega.

Tuubimäelt kinno ja edasi seiklusparki

Ekstreemsemalt saab end välja elada ka tuubimäel, mille pikal rajal alla kihutamisest tunneb adrenaliini hulga olulist tõusu vereringluses. Mõni püüabki festivalist võtta maksimumi. Näiteks talisupleja Ülle Miil suundus pärast erinevate temperatuuridega veeprotseduure otseteed tuubimäele, millelt laskus ühtejärge kolmel korral. Samasugust lustimisrõõmu tunnevad muidugi ka kõige pisemad lapsed.

Kui küllastunud adrenaliin taas väheneb ja see hakkab omakorda hiljem väsimust tekitama, võib julgelt puhata suurde jääkoopasse ehitatud kinos, mille laupäeval avas ametlikult Eestis, Lätis ja Leedus resideeruv Kanada suursaadik John Morrison filmiga „Elu jää ja lume keskel“. Tegemist on Kanada saatkonna Arktika filmide programmiga. Kuid lastele meeldib väga vaadata ka multikaid.

Kuni 10-aastaste lastega lustib kena Lumepallike, aga olenemata vanusest näeb kõige suuremat sagimist seikluspargi kelgumäe erinevatel liugteedel.

Kalanduse teabekeskuses

Ahto Luik ja Heli Shpilev

Pärnu Jääfestivali kalapäeva telki meelitas sisenema juba eemalt ninasõõmetesse tungiv meeldiv kalaküpsetuse lõhn. Sisseastudes pakkus kutseline kalur Ahto Luik räimekotletti ja kutsus mõne aja pärast tagasi uut rooga maitsma. Kõiki küpsetisi jagati täiesti tasuta. Mereinsitituudi Pärnu filiaali ihtüoloog Heli Shpilev kõneles huvilistele sellest, millist inimeste poolset kaitset ja hoolt kalad vajavad. Larv-vastsed on täiesti erinevad oma välimuselt ja eluolult sellest, millised on kalad meie harjumuspärases nägemuses hilisemas kasvuperioodis. Seepärast tuli jutuks ka praegune kuum teema Sindi paisust. Heli Shpilev peab oluliseks, et poolsiirde- ja siirdekalad pääseksid paisust edasi ka kaugematesse jõekäärdudesse kudema. Elektrijaam pole teadlase hinnangul kalade tulevikku silmaspidavalt teretulnud, sest kalalapsed peavad tervetena ka allavoolu pääsema. Paraku pole ihtüoloogi sõnul ka parimatest lahendustest maimukeste kaitsmisel abi ja elektrijaama turbiinides hävineb kalalastest valdav enamik. Sama probleemiga seistakse silmitsi ka Daugava jõel Lätis. Tegemist on kogu Liivilahe probleemiga.

Kalapüügi võistlus

Samal ajal õngitsesid Pärnu jõe paremkalda lähedal kalamehed võistu üksteist üle trumbates suuremaid koguseid ja kaalukamaid kalu kogudes, mida hiljem hindas žürii parimatele auhindade jagamiseks. Jääaugu juures paistis teisi edestamas silma Konstantin.

Konstantin on hea kalamees

Tapio Mäkelaineniga

Tapio Mäkelainen teeb soomlastele Pärnu vanalinnas ringkäigu

Pühapäeval alustas Pärnu sõber Tapio Mäkelainen Jäärestorani juurest ringkäiku, millega avastada Pärnu vanalinna. Tapio Mäkelainen on raamatu „Tapion matkassa Pärnuun“ autor, kelle töö tulemusena valmis esimene soomlaselt soomlasele kirjutatud raamat Pärnust. Andsime tervituseks teineteisele südamlikult kätt ja soovisin Eesti sõbrale kõige paremaid suhteid kahe sugulasrahva vahel.

Täiendav pildigalerii sellest, mis nädalavahetuse kahel päeval veel objektiivi fookusesse jäi

Lumine Neptun olevat legendi järgi valminud legendaarse Pärnu Postimehe fotograafi prototüübina

 

Samal teemal: