Käesoleva aasta 18. augustil tähistab Pärnu baptistikogudus 125. tegutsemisaastat. Ümmargused tähtpäevad äratavad alati enam tähelepanu, kui võrrelda juubelite vahelisi perioode tavapäraste tegemistega. Seepärast on vast nüüdki õigeaeg enam huvituda sellest, millega õigupoolest tegemist. Seda enam, et just täna on Henno tänava kogudusel nimepäev.

55 aastat tagasi ühendati kompartei sunnil kolm linnas toimivat sarnast kogudust. Suur-Postis asuv Saalem ja Ülejõel Havi tänaval tegutsenud palvelad viidi Henno tänavale ühte hoonesse, mille tulemusel koguduste ühinemise järel tekkis uue nimetusega kirik. Nüüdseks on Kalevi sportlaste poolt hõivatud Saalemi hoone vabakogudusele tagastatud ja Havi tänava majaski ei toimeta enam õigusvastased asunikud vaid vene baptistid. Sellele vaatamata on Henno tänaval kolme koguduse liitumise järel valitud Immaanueli nimi jäänud püsima. Tollane vägivaldse režiimi teguviis oli kõhklematult taunitav, kuid vaatamata stalinlike tõrvaniitidega õmmeldud tööle muutus kogudus veelgi elujõulisemaks. Kohalikud funktsionärid, kes lootsid väga kristliku kultuuri mõju hävitada, on rahva mälus ununemas, aga kõrvaltänavas asuv hoone koos tööd jätkavate inimestega püsib edasi. Kasu polnud sellestki, et Pärnu Kommunistis trükiti pilt, millel võis näha sümboolset palvelakujulise tordi tükeldamist.

Ometi ei kuulu baptismi leviku algusloo au Pärnu Immaanueli kogudusele. Baptismi eellugu langeb enam-vähem samasse ajajärku, mil XVI sajandil levis Saksamaal luterlik reformatsioon. Aastal 1523 sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Šveitsi usupuhastusliikumine, millest eraldus üksnes täiskasvanute ristimist pooldav radikaalsem osa. XVII sajandi alul arenes Šveitsi reformatsiooni usuristijate mõjul püsiva koguduse tunnustega liikumine, mis ongi maailmas tuntud baptismi nimetusena. Esimene baptistikogudus loodi 1640. aastal Uus-Inglismaal. Läänemereäärsetesse maadesse hakkas liikumine laialt levima ligi paarsada aastat hiljem, kui 1834. aastal tekkis esimene kogudus Hamburgis. Pool sajandit hiljem jõuti Pärnusse. Ilmselt pole juhuslik, et koos rahvusliku ärkamise lainega otsiti ka usulist värskendust.

Nii pole ajaloolises plaanis tegemist sektantliku rühmitusega. Teostades kristlike sõsarkirikutega tihedat koostööd, on tegemist tõsiseltvõetava kogudusega, kes lisaks ulatuslikule misjonitööle panustab väga palju ka sotsiaalvaldkonna arengusse. Baptismi levik hõlmab Aasias eeskätt Lõuna-Koread, Lõuna Indiat, Põhja-Birmat. Samuti omab ta rohkeid kogudusi Aafrikas, Austraalias ja Lõuna-Ameerikas. Kui Eestis moodustavad suurima protestantliku kiriku luterlased, siis USA-s on samaga ülekaalus hoopis baptistid.

Baptistide puhul ilmnev märkimisväärne ühiskondlik aktiivsus on tuntuks teinud musta baptistijutlustaja Martin Luther Kingi, kes väga jõuliselt juhtis 50-60-datel rassismivastast võitlust USA-s. Baptistikiriku liikmetena on teada Ameerika presidendid Truman, Carter, Clinton, Obama. Nõnda nagu paljud teisedki Ameerika kosmonaudid, kuulus ka USA õhujõudude katselendurite kooli piloot ja tulevane Apollo 15 astronaut James Irvin baptistikirikusse. 1978. a. suvel külastas ta Tallinna Oleviste kirikut, et jutustada oma usukaaslastele lennust Kuule. Uuenduslikke otsinguid illustreerib kujukalt aeroobikasünd, mille algatus väljus ühe baptisti ülikooli kehakultuuri kateedrist.

Ka Pärnu Immaanueli koguduse kauane pastor Joosep Tammo ei piirdu üksnes Henno tänaval paikneva koguduse töö korraldamise ja jutluste pidamisega. Nii näiteks paljude muude tegevuste kõrval on ta õpetanud alates 1989. aastast Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis filossoofia ajalugu, eetikat ja religioonilugu. Praegu õpetab Sütevakas küll vaid ainult filossoofiat.

Eelkirjeldatud tegevused, millega maailmas laialt levinud kirik ja tema liikmed haaratud on, ei või jätta siiski muljet nagu kujutaksid usklike omavahelised kooskäimised ja pühapäevased jumalateenistused tagasihoidlikku klubilist ajaveetmist.

Tänahommikusel jumalateenistusel Immaanueli kirikus kõnelenud jutlustaja ja Eesti Vabariigi Kaitseväe reservkaplan Veljo Kaptein tõstis esile kolm olulist märksõna, millest kristlase olemine peaks olenema. Need on tee, tõde ja elu. Näis nagu oleks jutlustaja eel rääkinud noor Marii Reimann ilma eelneva kokkuleppeta teinud sellele kolmik-tähendusele üldistava sissejuhatuse, kui ta viitas püsiühenduse vajadusele. Noor neiu kinnitas seisukohta, et kristlase elu ei saa piirduda vaid jumalateenistustega või hetkeliste omavaheliste kontaktidega.

Tegemist on pidevalt katkematu eluga, millega ollakse teel tõe tundmises, mida kannab kartmatu tahe head teha.

Mikrofoni ja kaamerat abivahenditena kasutav sulemees tabas endki selles mõistmises mõttelt, et üksnes selge arusaamise tunnetuses osatakse kurjas ja ootamatuste maailmas orienteeruda. Läbi taolise prisma paistavad rassismi vastu ja inimõiguste nimel kartmatult võitlevad isikud uues valguses, kristlikke väärtusi alalhoidvad poliitikud teevad oma tööd erilise südamevaluga ja astronaudid lendavad kosmose rännakul sügavama aukartusega elu ees.