Eesti rahvuslikud laulud kõlasid Barcelonas
19. – 22. septembrini toimus Hispaanias Barcelonas XIV rahvusvaheline rahvalauluseadete koorifestival “Euroopa ja tema laulud” (“Europe and its songs”), mida korraldab Roomas paiknev rahvusvaheline assotsiatsioon Amici Della Musica Sacra.
Sagrada Familia katedraal on saanud tuntuks ja üheks Barcelona sümboliks sellega, et ehitus kestab juba ümmarguselt 100 aastat. Foto: Kristel Reinsalu
Festival ilma konkursita
Seni on festivali peetud konkursina, kus Eesti lauljad on saanud kõrgeid kohti. Esimest korda neljateist aasta jooksul jäi konkurss olemata, millest teatati osavõtust soovijatele alles pärast registreerimise tähtaja lõppemist. Põhjuseks üksnes viie koori osalemine Barcelonas. Varem on neid olnud vähemalt paarikümne ringis. Festivalil osalemise vähest osavõttu selgitati üksnes majanduse madalseisuga, mis on vähendanud kõigi inimeste reisimise võimalusi. Siiski sõitsid lisaks Eesti lauljatele Hispaaniasse põhjanaabrite venekeelne kammerkoor Gallerie Helsingist ja akadeemiline koor Podlipki Moskvast. Nõnda kõlasid seekordsel Barcelona festivalil peamiselt eesti- ja venekeelsed laulud.
Vaatamata konkursi ära jäämisele otsustasid Eestist Barcelona festivalile minna Tallinna Tuletõrjeühingu segakoor Sõprus, Tarvastu segakoor Üits viis, Sindi Laulukoor ja naisansambel Šal-lal-laa.
Ulgandi
Tarvastu ja Sindi lauljad moodustasid spetsiaalselt sellele festivalile minekuks ühendkoori, millele pandi nimeks Ulgandi. Kirjakeeles tähendab mulgikeelne murdesõna mõistet hulgakesi või üheskoos. „Ettevõtmine sündis sintlaste initsiatiivil ja kokku sai sõitjaid 54,“ rääkis Kivilõppe külas elav Tarvastu segakoori Üits viis laulumees Silver Säga, kes on olnud kahe laulukoori sõprussidemete innukas hoidja. Sõprussidemete loojaks oli Irene Õmblus, kuna tema mehevenna terve pere laulab Tarvastu kooris. Nii on ühiseid laulmisi toimetatud juba kaks aastat. Ühislaulmise ajal on koori õppimist või esinemist juhatanud vaheldumisi kas Tarvastu koori dirigent Karin Taukar, keda abistavad Kristjan Õmblus ja Tiina Lillepuu või Sindi koori dirigent Kristel Reinsalu, keda samaviisi aitavad Katrin Uutsalu ja Deivi Kõiv. Vahetult enne Hispaaniasse lendu, 15. septembril, toimunud ühiskontserdil Viljandis vastrenoveeritud Sakala kultuurimajas lindistasid sõpruskoorid oma DVD „Ulgandi ja Šal-lal-laa lähevad Barcelonasse”. Kontsert peeti täis saalile.
Kristel rääkis, et mõte konkursile minekuks koorus juba 3 aastat tagasi ja viimased 12 kuud tehti edukaks esinemiseks Barcelonas väsitavalt pingsat tööd. Kaks korda kuus kohtuti sõpruskooriga Üits viis, et ühendkoor Ulgandi saaks kõik laulud parimal viisil selgeks. Nii sõitsid Sindi lauljad nädalavahetusel kord kuus Mustlasse ja Tarvastu lauljad vastupidiselt Sinti. Loomulikult nõudis selline harjutamine kopsakat rahakotti, millele lauljad leidsid peamiselt endi säästudest täidet. Samal ajal koguti raha ka Barcelonasse sõiduks. Sindi lauljaid toetas 2000 euroga Sindi Linnavalitsus. Lisaks sellele koguti 12. mail korraldatud heategevusliku kontserdiga 900 eurot. Laulureisi muljetest rääkides pöördusid vestlusringis istunud inimesed oma mõtetes korduvalt tänutundes nende juurde tagasi, kes Barcelona festivalile minekut toetasid. Kuid enamik kulusid tuli ikkagi lauljatel endil katta. Sellega saadi hakkama ja raha pärast ei jäänud mitte ükski Sindi laulja minemata, kinnitas koorivanem Aino Edo.
Esimesed muljed Barcelonas
Kuid raha peale mõtlemisest ei saadud mööda vaadata ka kohapeale jõudes. Sindi koori laulja Helle Tõkke ütles, et esimesel päeval üllatas neid taevast alla sadanud kõige ehtsam vihm. „Loomulikult ei olnud paljud kaasa võtnud vihmakeepe. Nii tuligi meil see osta 5 euro eest, mis Eestis oleks maksnud umbes 1.50. Turisti taskust tuleb raha kohe kätte saada,“ muigas laulja.
Barcelonas oli võimalus paar päeva enne kontserte puhata ja uudistada suurlinna vaatamisväärsuseid. „Ega kõikjale ei jõutud, aga oli kohti, kus kindlasti pidi ära käima. Üks neist on La Sagrada Familia, kõige kuulsam Antoni Gaudi katolliklik kirik,“ jutustas Irene Õmblus. Selle projektiga hakkas Gaudi tegelema 1883. aastal ja ehitus kestis 15 aastat. Gaudi ootamatu surma tõttu jäi ehitus pooleli, kuid loodetakse siiski valmis saada aastaks 2024. Üldse on paljud Barcelona majad kaunistatud sepistatud rõdude, maalide ja kujudega. Vanalinn on surutud kokku kitsastele tänavatele, mida ääristavad väikesed poekesed ja söögikohad. „Muidugi on iga väikseimgi baar väga kõlava nimega ja suureliselt tituleeritud restoraniks,“ tutvustas Irene nähtut.
Esinemised Barcelonas
Esinemiseks võeti kaasa mitme ajastu eesti koorilaule. Esindatud olid heliloojad Veljo Tormis, Eduard Tubin, Eduard Oja, Toomas Voll jt. Esimene kontsert peeti neljapäeva õhtul Eclesia de Santa Maria dei Pi katedraalis, mida peetakse Barcelona sakraalhoonetest parima akustikaga ehitiseks. „Seda me tunnetasime ka ise, kui maksimaalse forte ajal suutsime kiriku n.ö. „täis laulda“ (koorilauljate argoo),“ kõneles Silver Säga. Eelproov algas kell 19.00 ja kontsert kaks tundi hiljem. Kesklinna ilusasse katedraali kogunes kontserdi alguseks ootamatult palju kuulajaid ja mingit sisse-välja sagimist ei toimunud. Kontsert sujus hästi ja pikalt kestvate aplodeerimiste saatel. Esinesid kõik festivalile tulnud kollektiivid.
Ulgandi võttis osa kahest kontserdist katedraalis ja ühest vabaõhulava kontserdist Barcelona Catalunya väljakul.
„Ametlikult kooride taset ei hinnatud, kuid kuulajate reaktsiooni järgi me eesti koorilaulule häbi ei teinud,“ jagas festivali muljeid Silver Säga, kellel on olnud võimalus varajasematel aastatel laulda paljudes Euroopa kirikutes. Mehe sõnul polevat ta sellist tänuhüüete kaskaadi „braavo, braavo“ kunagi varem kuulnud. „Küllap ka hispaanlaste temperamentne loomus mängis oma osa,“ lisas ta tagasihoidlikult juurde.
Eestit tutvustati sinimustvalgete lipukestega
Irene rääkis, et tegelikult ei soovinudki rahvas pärast kontserti laiali minemisega kiirustada ja näitas fotolt oma lauljaidki hilisel tunnil Catalunya väljakul tantsimas. „Otsisime järgmise hommiku esinemise kohta,“ kommenteeris dirigent naljatlemisi. Spontaanselt tekkis väljakul veel üks kontsert, millest said osa juhuslikud möödujad ja mis osutus selgelt kõige emotsionaalsemaks nii lauljate kui dirigentide jaoks. Isegi paar kohalikku švipsis noormeest otsustasid Ulgandiga liituda ja kaasa laulda. „Inimesed tulid meie juurde, sest paljud tundsid sinimustvalgete värvide järgi eestlased ära,“ jutustas Kristel, kelle sõnul olid Sindi lauljad ainsatena tulnud Barcelonasse oma maad esindavate lippudega. Mitmed lipud kingiti ära, aga Kristel jäi oma lipust seepärast ilma, et keegi oli selle ilma küsimata lavaproovi ja kontserdi vahelisel ajal kiriku pingilt näpanud. Üldiselt tunti Eestit. Keegi teadis Eestit Balti ketti mäletades, mõni teine Soomest lõuna poole jääva riigina. Aga lauljate jutust selgus, et tuli ka palju oma asukohta selgitada.
Tutvus teiste festivalil osalejatega
Festivalil tutvuti lähemalt Venemaa lauljatega, Podlipki dirigent Inna Jakovleva kutsus järgmiseks aastaks Moskvasse maikuus toimuvale rahvusvahelisele koorikonkursile. Kristeli hinnangul oli Podlipki väga hea muusikalise tasemega koor. Registreerimise järgi pidanuks neid olema 47, aga oli veidi vähem. Kristeli sõnul oleks konkursi toimumise korral Ulgandi võistelnud just moskvalastega ühes kategoorias. „Podlipki esitatud Valery Gavrilini laulu „Ti-ri-ri” ülihoogsa ja humoorika esituse järel kummitas paljudel lauljatel terve reisi aja ja veel koduski kõrvus fraas”tuu-da, sjuu-da, sjuu-da, ot-sjuu-da”. Hämmastav oli selle koori lauljate oskus plaksutada kaasa häälepartiist täiesti erinevas, väga keerulises rütmis,“ kirjeldas Kristel nende vaimustavat esinemist.
Kuigi kammerkoor Gallerie oli veidi teise suunitlusega, laulis ka Soome emigreerunud naiste seltskond väga hästi, leidis Kristel. Enam muljet avaldas nende esituses Michelle Roueche „Lux aeterna”, milles kõlavate veerandtoonide mitmehäälne puhtalt laulmine näitas koori väga kõrget taset. Ka nendega arenes kiiresti sõprus ja kammerkoori juht Victoria Meerson saatis hiljem mõned lood ansamblile Šal-lal-laa, mis dirigendi arvates peaks hästi Sindi naiste repertuaari sobima. „Muidugi ka meie oma Tallinna tuletõrjeühingu segakoor Sõprus esines hästi, üldse oli kõigi festivalil osalejate ettevalmistus viimistletud peensusteni,“ võttis Kristel osalejate meisterlikkuse kokku ja polnudki enam väga pettunud, et konkurss olemata jäi. Vahetult enne väljasõitu oli meeleolu küll pisut teine, sest konkursi ära jäämisest saadi teada alles siis kui sõidu ja broneeritud ööbimise eest oli juba tasutud.
Asjatundjate hinnangutest
„Tegelikult olid ka žürii liikmed kohal kuigi nad lauljaid ei hinnanud. Pärnust pärit dirigent Kai-Tõe Ellermaa, kes juba mitu aastat osaleb žürii töös, tervitas festivali avakõnes soojalt kõiki osalejaid ja rõhutas, et hoiab eriti pöialt kolmele tublile koorile oma armsast Eestist. Eesti kooride rohkearvulist osavõttu rõhutas festivali lõppedes ka festivali asutaja ja president Dr. h.c. Hans-Albert Courtial, kuna viiest festivali koorist oli kolm Eestist, neist kaks Sindist! Hans-Albert Courtial käis meid pärast kontserti veel isiklikult kättpidi õnnitlemas,“ täpsustas Kristel. Kontserdi ajal oli Courtial mitmel korral püsti tõusnud ja hüüdnud: „Bravo, bravissimo, magnifico, fantastico või perfetto!" „Tundus, et meie interpretatsioon liivi rahvalaulust „Pugõ tul”, kus loo lõpus kaikus üle katedraali lauljate imiteeritud tormituules ehtne ja eestimaine kajakahõik Irene Õmbluse suurepärases esituses ja Veljo Tormise seatud „Küla kuuleb” šamaanitrummi saade Karin Taukarilt ja lauljate-dirigendi kelmikas lavaline liikumine meeldisid talle eriti! Nagu ka publikule, sest pärast kontserti tulid kolm Barcelona ülikoolis õppivat noort minult lausa autogrammi küsima,” rääkis, naeris, meenutas... Kristel.
Aeg pärast esinemisi
Peale esinemist jäi samuti piisavalt aega selleks, et jätkata tutvumist ühe Lõuna-Euroopa silmapaistvama ajalooga linnaga ja agaramad külastasid ka Barcelonast veidi eemale jäävat Montserrat’ kloostrit. Barcelona on täis ajalugu ja kultuuri. „Selleks, et seda kõike vaadata, läheks vähemalt 3-4 nädalat,“ arvas Silver Säga.
Barcelonas tuli kogeda ka ärevaid seikluse maigulisi hetki. „Otsustasime 22 inimesega külastada 50 km kaugusel asuvat Montserrat' kloostrit. Selleks tuli sõita poolteist tundi rongiga, aga enne seda osta automaadist pilet. Automaadi otsimine võttis aega ja kuna oli oht rongile hilineda, siis hoidis üks naistest jalga vaguni ukse vahel ja kui kell oli saanud täpselt 10.36 nähti mind, grupi viimast, nurga tagant jooksuga tulemas. Karjuti kooris, et ta tuleb, ta tuleb! Peale jõudsin sekundilise täpsusega,“ naeris Kristel.
„Väga sügava mulje jättis Güelli park, kus nägime kohalikku vohavat taimestikku ja erilisi ehitisi. Park võlub külastajaid oma imeliste varjualuste, võrratute mosaiikide ja purskkaevudega,“ jutustas Helle Tõkke. „Parematel päevadel näitas Jaani sammumõõtja 30 tuhat sammu, sest jalad on põhiline liikumisvahend kohaliku elu-oluga tutvumisel,“ jätkas Sindi laulukoori kroonikat pidav Helle.
Kaubanduslike võimalustega tutvudes selgus, et 0,5 liitrit vett maksab 2 eurot ja 1 liitri veini saab osta 99 sendi eest. „Kas me Eestis oleksime 6 euro eest ostnud juustukoogi ja tassi kohvi?“, küsis Kristel.
Barcelonasse minnes tuleb alati arvestada tänavavarastega. Ei ole gruppi, kes poleks mõne närukaela ohvriks langenud. „Meil läks suhteliselt hästi, aga ühel mehel lõigati põlvpükste taskul osavalt ära nööp ja varaste saagiks langes 15 eurot ja juhiload, ühel naisel üritati, õnneks edutult, kaelast rebida kuldketti”. Minult võeti 50 eurot, aga seda märkas üks erariides politseinik, kes jooksis järele ja sai varastatud raha mulle tagastada,“ rääkis üks Sindi lauljatest.
Kuid ebameeldivad hetked ei suutnud varjutada kõike ülekaalukat head, mida muusikalised reisipäevad endaga kaasas kandsid. Leiti aega ka rannas vahutavaid laineid vaadata, päikest püüda ja jälgida maagiliste purskkaevude vee mänglemist. „Tagasiteele asumise päeval õnnitlesime oma head seltskonna kaaslast. Sünnipäevalaps Imbi Jalakas võis joonistada oma elupuule uue aastaringi,“ rääkis Kristel kirjanduslikku kujundit otsivalt.
Nüüd soovivad Sindi lauljad puhata kuni 14. novembrini. 8. detsembril toimub pärast vaheaega kooride jõulukontsert Sindi Seltsimajas. Siis kuuleb taas Ulgandit. Esinevad ka Tarvastu segakoor, Sindi laulukoor, Šal-lal-laa ja Viimsi segakoor.
Samal teemal:
