Eesti sõjamehed kogunesid taas Toris
10. juulil peeti Toris Eesti sõjameeste järjekordne kokkutulek, mis koos esimese ära jäetud sündmusega oli kahekümnes ja Toris viiendat korda.
Tori kokkutulekud
Viimati kogunesid sõjamehed Torisse 2000. aastal, varem toimusid sarnased kogunemised veel aastatel 1996 ja 1994. 1990. aasta 7. ja 8. juulile kavandatud esimene kokkutulek jäeti pidamata seoses Nõukogude okupatsioonirežiimi jõudemonstratsiooniga Toris, kuhu koondati 13 soomustransportööri, 28 tanki ja 8 lahingukopterit koos suure hulga dessantväelastega ja katkestati telefoniühendused. Pärnu Postimehe ajakirjaniku Kalev Vilgatsi sõnul jäi Eesti meestele moraalne võit: eakate ja paljakäsi võitlejate vastu paisati Nõukogude armee eriüksuslased.
Eesti sõjameeste kokkutulek algas Eesti sõjameeste mälestuskirikus jumalateenistusega, kus teenisid Pärnu praostkonna praost Enn Auksmann, Tori pastor Tõnu Taremaa, peakaplan emeeritus Tõnis Nõmmik ja vanemkaplan Gustav Kutsar, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva kaplan Eduard Kakko ja jutluse pidas EELK peapiiskop emeeritus Kuno Pajula. Peeter Saani dirigeerimisel mängis kaitseväe orkester nii jumalateenistusel kui ka hiljem kalmistul vabadussõjas langenute monumendi juures ja kokkutuleku kontserkava lõpus.
Kokkutuleku lipu heiskasid Eesti sõjameeste Pärnu Ühenduse president Jüri Kask ja kolonelleitnant Kajari Klettenberg, kes on äsja Afganistanist saabunud Eesti üksuse ülem.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnavõtust
„Omalt poolt teen kõik nende ürituste jätkukestvuse tagamiseks,“ ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo, kes viibis Eesti sõjameeste kokkutulekul Toris käesoleval aastal esimest korda. Oma sõnavõtus meenutas Aaviksoo paljude meeste ja naiste tegusid Vabadussõja ning II Maailmasõja keerulistel aegadel. „Eksivad need, kes arvavad, et meie valikud olid lihtsad. Valikud olid keerulised ja olgu meil südant mitte ühtegi valikut hukka mõista. Ometi väärivad erilist austust need, kes oludele ja võimalustele vaatamata suutsid truuks jääda enda poolt antud tõotusele Eesti Vabariigile ja seista selle vabariigi eest seal kus see võimalik oli, selles mundris, milles võimalik oli ja nende relvadega, millega võimalik oli.“
Veel kinnitas kaitseminister, et Eesti kaitsevägi on eelkäijatelt üle võtnud parimad traditsioonid. „20 aastat pärast taasiseseisvumist ja 16 aastat pärast okupatsioonivägede lahkumist võime kinnitada, et Eesti kaitsevägi on suuteline koos liitlastega seisma Eesti iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse ja põhiseadusliku korra eest,“ lausus Aaviksoo, kes tunnistab Eesti Vabariiki jätkuva imena.
Riigikogu liikme Trivimi Velliste sõnavõtust
„Alles möödunud aastal tähistasime meie ajaloo võibolla suurimat võitu, Tartu rahulepingu sõlmimise 90. aastapäeva. Eesti Vabariik sündis I Maailmasõja tuhast. Nagu me teame, sai Eesti Vabariik II Maailmasõja rüpes väga tugevasti kõrvetada ja kõrvetada saite just nimelt teie, Eesti sõjamehed II Maailmasõjas,“ ütles kokkutulnuile esinedes Riigikogu liige Trivimi Velliste, kes meenutas, et eestlane on pidanud end kaitsma siin maal vähemalt 5000 aastat ja riigina on end kaitstud veidi üle 90 aasta.
„Teie ei võidelnud II Maailmasõjas Saksa sõduritena, olgugi, et võisite sõdida Saksa mundris. Te võitlesite Eesti Vabariigi kodanikena Eesti Vabariigi riigipea kohusetäitja professor Uluotsa otsesel käsul. Professor Uluots, aga ka teie teadsite, mida ütlesid vanad roomlased - et õigusetus ei saa sünnitada uut õiglust. Nii professor Uluots kui teie teadsite, et kui riik on korraks okupeeritud, pole ta sellega veel lakanud olemast. Ei lakanud II Maailmasõjas olemast Prantsusmaa Vabariik, Taani kuningriik või veel mõnigi teine Euroopa riik, mis on olnud II Maailmasõjas okupeeritud. Need riigid olid olemas okupatsiooni ajal ja ka pärast seda. Nii siis teie, Eesti sõjamehed, Eesti vabadusvõitlejad, kuna te võitlesite Eesti II Vabadussõda ja tegite seda Eesti kodanikena, siis oletegi kahtlemata Eesti vabadusvõitlejad täpselt sama moodi nagu teie isad võitlesid Eesti Vabadussõjas üks põlvkond varem.“
Ent siiski pidi Velliste kahetsusega tunnistama, et ka praegune XI Riigikogu koosseis pole langetanud ametlikku otsust selle kohta, et Uluotsa käsul võidelnud kaitseväelased on Eesti Vabariigi vabadusvõitlejad. Ometi on Velliste täiesti kindel, et Eesti ajalugu nimetab neid sõjamehi kahe või kolme põlvkonna järel samamoodi Eesti vabadusvõitlejateks.
Trivimi Velliste täiendas kaitseministri mõtet eelkäijatelt üle võetud parimatest traditsioonidest vaimutugevusega, ilma milleta pole terasest valmistatud relvadega eriti midagi peale hakata.
Teistest sõnavõttudest
Riigikogu kaitsekomisjoni nimel tervitas kokkutulnuid oma praktilise tegevusega Jaan Kundla. Aasta tagasi lubas ta võtta oma südameasjaks valitsuselt täiendavate rahade taotlemise, et aidata kaasa Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku vajaduste rahastamises. Nüüd oli tal heameel teatada, et Kaitseministeerium leidis võimaluse oma eelarves eraldi reana välja tuua Tori kirikule tehtavad kulutused.
Tori vallavanem Mart Vaiksaar oli tänulik riigiametnikele, kelle otsusel soovitakse samuti piskuga toetada suure töö ära teinud entusiastide ettevõtmisi Eesti sõjameeste Mälestuskiriku taastamise lõpuleviimisel. Vaiksaar pidas eriti oluliseks traditsioonide püsimise säilitamist.
Raivo Trass luges ette tervituse siseminister Marko Pomerantsilt, kes väljendas seisukohta, et vabadussõda lõppes alles 1994. aastal kui okupatsiooni armee oli lõplikult praegustest piiridest taandunud.
Kontserdil esinesid peale kaitseväe orkestri veel Eesti Sõjameeste Pärnu Ühenduse meeskoor, Tori segakoor ja Tori Rahvamaja rahvatantsijad. Erilist huvi pakkus külastajatele võimalus tutvuda lahingutehnikaga.
