Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert Vanalinnas
Jana Tringi erakool pühitses pühapäeval Eesti Vabariigi sünnipäeva kontserdiga „Kodu“, mida alustati ühislaulmisega „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ja lõpetati 126 esineja eeslaulmisel ja kogu saali kaasa laulmisel looga „Laul Põhjamaast“.
“Soovisime kodust, muhedat ja sooja kontserti,” ütles Jana Tringi erakooli arendusjuht Heli Tammsalu pärast eile õhtust Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud esimest kontserti Pärnu Vanalinna põhikoolis. “Mul on raske midagi juurde lisada,” sõnas Tammsalu. Polnudki vaja midagi lisada. Eks vahetu emotsioon olegi see, mis kuulamist-vaatamist ja märkimist väärib. Esinejaid koolil ju seinast seina, alustades Pöial-Liisi ja Pöialpoisi pikukestest tüdrukutest ja poistest või siis veidi suurematest, nii umbes kolme-nelja-aastastest mudilastest. Naiskoori Põllepaelad liikmed on nii noored neiud kui juba ema ealiseks saanud noorikud, aga samuti vanaemad.
Jaana Trink kinkis lilled Kaarit Visnapuule, kes alles eelmise nädala teisipäeval käis kooriproovis ja kolmapäeval teatas rõõmsat uudist. Tublile kooriliikmele sündis tütar. Võibolla saab tema nimeks Liisbet, võibolla muud, seda ei taibanudki kohe uurida. Aga loodetavasti laulab temagi juba mõne aasta pärast omaealistega sama erakooli ridades. “Ka selle äsjasündinud pisipõnni vanaema laulab meie kooris, mis tähendab järjepidevuse jätkumist. Kuni on tugevad pered ja kodud olemas, nii kaua võime olla kindlad, et me jääme püsima,” kinnitas Tammsalu.
“Kava lõpus on tänatud inimesi ja asutusi, kes meid toetanud või kenasti vastu tulnud. Mitte kordagi ei tundnud ma, et keegi oleks vastumeelselt aidanud. Kõik olid koostööaldid ja sõbralikud. Pakuti rohkemgi, kui küsisime. Ma olen tõesti neile tänulik,” ei jätnud Tammsalu kasutamata võimalust ikka ja veel kõiki tänada. Lisaks oma inimestele esines külalisena ka suupilliorkester Piccolo, mida juhatab Katrin Kokk.
Kui suupilliorkester mängis Uno Naissoo lugu „Mu kodu“, oli seda hea kõrvale kuulata ja samaaegselt silmale põnev vaadata ka päris suuri suupille. Sõna kodu esines enam kui kolmandikul lugude pealkirjades: „Kodud kasvavad kodudeks“, E. Niit; „Kodu", L. Kuningas / T. Voll; „Kodulaul“, J. Viiding / O. Ehala; „Mu kodune maa", L. Tungal / R. Kõrgemägi; „Eesti on mu kodumaa", K. Kuusk; „Kodus on alati hea", A. Röömel; „Koduvärvid", K. Aavik ja „Mis teeb kodu koduks", S.-A. Mickelin / R. Kõrgemägi. Üldse oli kavas 23 lugu.
Mudilaste laulustuudio esitatud „Talvine rock" (I. Trull / J. Trump) kiskus publikutki vähemalt mõttes rokkima.
Ootamatult ja pisut isegi ehmatavalt pakkus kodustele rahustavatele laululugudele vaheldust aula tagumiste ridade vahelt kostma hakanud trummimüdin. Trummitüdrukud Kristin Põder, Helen Sai ja Stina Rahnel marssisid uhkel sammul läbi saali ja rivistusid musta tiibklaveri ette. „Tahan presidendiks" (A. Vallik / S.Kaasik), laulsid mudilaste laulustuudio 2 solistid, mis kiskus märkamatult põsesarnad naeruliselt liikvele.
Enn Vetemaa ja Ülo Vinteri „Laul Põhjamaast“ tõi lavale kõik 126 esinejat. Abilised hoolitsesid selle eest, et kõigil oleks käes lipuke, mille ühel poolel sinimustvalged värvid ja teisel küljel sinisele taustale kirjutatud Pärnu. „Laul Põhjamaast“ kutsus esile nii võimsa aplausi, et Jana Trink kahtlustas juba rahva nõudmist alustada kontserdiga otsast peale. Õnneks lepiti viimaks siiski vaid laulu kordusesitamisega, sest puupüsti täis saalile lauldud laulud kulutasid hapnikuvarud jäägitult ära.
Samal teemal:
