Erakonda vahetanud Heli Künnapas näeb Vabaerakonnas valdavalt kunagisi isamaaliitlasi

Nelja lapse ema, kirjanik, kirjastaja ja väiketalu perenaine Heli Künnapas lõpetas 10. jaanuaril oma kümneaastase liikmelisuse erakonnas Isamaa ja Res Publica Liit ning kandideerib Eesti Vabaerakonna üldnimekirjas 71. kohal ja Pärnumaa nimekirjas 8. kohal Riigikogusse.

Ootamatu erakonna vahetus tekitas mitmeid küsimusi, millele palusin vastuseid. Kas otsus sündis iseseisvalt või tehti ületulekuks ettepanek, mis oli IRL-ist parem? Kuulusid ju kuni eilseni IRL-i naisühenduse IREN juhatusse, mis on üsna kõrge positsioon erakonnas?

Heli Künnapas: Otsuse tegin enda algatusel. IRL-ist lahkumist ei pea ma ülejooksmiseks, kuna sellega ei kaasne mingeid Vabaerakonna poolseid hüvesid ega lubadusi. Vabaerakonnas tuleb ise palju panustada nii ajaliselt kui rahaliselt, sest riik meid ei rahasta. See on üks asi, mis peaks näitama, et erakonna vahetamine on tõesti seotud nägemusega, mis võimaldab Vabaerakonna ridades oma ideid ellu viia. Tänasel erakonna üldkogul oli huvitav näha, et kõik inimesed, kellega sattusin rääkima, on sarnaselt minuga endised isamaaliitlased.

Mis võis saada erakonna vahetamisel viimaseks kaalukeeleks?

Heli Künnapas: Ma ei tee saladust, et otsustamisel sai viimaseks piisaks kandideerivate inimeste nimekirjade koostamine. Nägin päris tugevalt, kuidas IRL üksnes sõnades erinevaid huvigruppe esindab ja naisi toetab, tegelikkuses see nii ei toimi. Samuti sain tunda, kuidas elukutselised poliitikud endale kohti kindlustavad ja uusi isemõtlevaid tegijaid välistavad. Mulle selline poliitika ei meeldi. Valimisnimekirja koostajad hindasid minu väärtuseks 40 häält, mis ma sain kohalikel valimistel. Vabaerakond aga võttis mu avasüli vastu, sest nende jaoks olen nelja lapse ema, kirjanik, väiketalu perenaine ja maaelu praktiseerija, kohalikust elust huvitatud poliitik.

Kas praeguses IRL-i nimekirjas on siis praegu inimesi, kes sinna ei peaks kuuluma?

Heli Künnapas: Ma ei taha halvustada ühtegi inimest, kes nimekirja mahtusid, kuid kurb oligi vaadata, et enda koha eest pidid eriti tugevalt võitlema just naised. Minu jaoks jäi IRL-is arusaamatuks võitlus Pärnumaa esinumbri koha pärast. Pean loogilisemaks, et Riigikogu liige asub erakonnas maavanemast olulisemal kohal. Nii peabki talle ka järgmistel valimistel esinumbri koht kuuluma. Õnneks leidis see küsimus viimasel hetkel õiglase lahenduse.

Võibolla oli IRL-ist lahkumise põhjuseks sügav kibestumine?

Heli Künnapas: Minu lahkumises pole kibedust ja solvumist. Pigem on see soov sõna kaasa öelda ja lahkuda sealt, kus püüti mu väljaütlemisi vaigistada. Kui mu arvamusartiklite kohta öeldi, et need pole erakonna, vaid minu enda arvamused, siis küsin vastu, et kelle arvamust ma siis edastama peaksin, kui mitte iseenda? Erakonda kuulun ikka selleks, et liituda teiste samamoodi mõtlevate inimestega.

Kuulsin isegi seda, et kuna mul on väiksed lapsed, siis ma ei peaks kandideerima. Aga kes sobiks meiesuguste, lastega ja maaelu armastava, perekonna jaoks seadusi tegema paremini, kui inimene, kes ise sellist elu praktiseerib? Ma ei ole teleekraanilt tuttav häältekorjaja, ega erakonna tuules kasvanud elukutseline poliitik. Olen Sisekaitseakadeemias lõpetanud halduskorralduse eriala, milles oli suur roll õigusõpetusel. Magistrikraadi omandasin teoloogias kristliku kultuuriloo alal ning seejärel kutsehariduse karusloomakasvatuses. Õpingud on andnud teadmised, mis pidi eelnõud ja muud paberid kätte võtta, kuid samas ka seda, kuidas inimesed reaalselt elavad. Paljud minu lugejad on loetud romaanide põhjal öelnud, et tunnen tänapäevast elu selliselt, kuidas see päriselt ongi.

Riigikogusse kandideerimise soov on minus aastaid küpsenud. Saan aru, et meie riigis nii edasi ei saa. Et midagi muuta, pead olema sees. Tegelikult on vanemate olijate soov uustulijaid eemale lükata arusaadav, sest nii kaitstakse iseennast kaitsnud süsteemi. Ka oma vastilmuvas teoses “Minu ilus elu maal” räägin pikalt, miks soovin Riigikogusse kandideerida.

Võibolla viis liigne kärsitus mõttele erakonda vahetada?

Heli Künnapas: Kannatlikkus pole kunagi mu tugevaim külg olnud. Vait olla ja edasi teenida - see minu peal ei toimi. Kus viga näed laita, seal tule ja aita - see on minu moodi! Eesti Vabaerakonnas on ees ootamas palju endisi Isamaaliidu taustaga inimesi, nagu ma ise. Kuigi tegin lõpliku otsuse nendega liitumiseks päev enne üldkogu ja ei osalenud seega valimisplatvormi koostamises, on see śiiski minu arusaamistega kooskõlas. Nii ongi võimalus toetada ideid ja ise samal ajal inimeseks jääda. Nüüd on valija kord öelda, kas loodetakse samade inimeste ja samade teguviisidega uut tulemust või antakse uutele inimestele ja värskele mõtlemisele võimalus Riigikogus oma võimeid näidata. Olgem ausad - mida meil kaotada on? Uued tuuled võivad praegu Eestile vaid kasuks tulla. Saadame mõned elukutselised poliitikud ja poliitbroilerid puhkusele ja laseme uutel inimestel näidata, kuhu me suudame Eestit suunata.

Kui mahlapressi panna apelsini järel apelsin, siis on lootusetu teise maitsega mahla oodata. Nii on ka poliitikas: järjest ühtesid samu inimesi valides, ükskõik, mis järjekorras need nimed on, jääb tulemus ja potentsiaal samaks.”