Ester Murrand ja Kristel Reinsalu lehitsevad laulmisi meenutavat pildialbumit
Eile pidutses 145-aastane Sindi Laulukoor Sindi seltsimajas koos paljude külalisesinejatega kaheosalisel kontserdil, hiljem jätkas peolistega väikeses saalis väga pika laua pikkuse tordi söömist ning tantsimist kuni hiliste öötundideni.
On üsna mõistetav, et nii eaka koori käekäik pole läbi pikkade aastakümnete üksnes geomeetrilisel tõusujoonel kulgenud. Õnneks on järgnenud tagasiminekutele jõulisemad katsed paremini edasi pürgida. Paari tunni sisse polnud võimalik mahutada tagasivaadet kogu käidud teele. Seepärast keskenduti eile viimasele kümnele aastale.
Kontserdi alguses astusid lavastuslikult pisut nõutus olekus lavale Kristel Reinsalu ja Aire Luhaoja. Põrandal lebasid ringkaares noodilehed, mis ootasid lauljate poolt üles korjamist. Aga kes oleksid need lauljad? Nendeks lauljateks oli koori raudvara, Aino ja Karli Edo, Sirje Aigro, Kaie Kiviselg, Piret Ollep, Katrin ja Olle Manakin, Vahur Paara, Helle Tõkke, Imbi Jalakas, kellega võis jätkata ja moodustada uue tõusulaine ning kes laulavad kooris tänini. Kui eile õhtul kõik 10 nimetatud lauljat esimestena Kristeli ja Aire juurde lavale koondusid, polnud koorijuhtide pilgus enam vähimatki kõhkluse varjundit.
Hetk hiljem liitus esimestega üle mitmekümne laulja. Tänase päeva seisuga on 34 lauljat, aga eile oli koos Sindi kooriga laulmas koguni paarsada lauluhäält. Kontserdi avalauludena laulis Sindi koor 2 laulu, mis 10 aastat tagasi esimesena selgeks õpiti. Esmalt tuli ettekandele Kustas Kikerpuu Mattise laul filmist „Verekivi“, teisena Aarne Oidi „Ja elab rõõm“. Lisaks 145 aasta pikkusele laulmisele tähistati ühtlasi ka 10-aastast laulmist Kristel Reinsalu dirigeerimisel.
Kuna Sindi koori juhtimine oli taas kindlates kätes, võis ta ennast kahjustamata loovutada Aire Pärnule, kus samuti vajati andekat koorijuhti. Sindi on ju läbi aegade saatnud välja väga tublisid inimesi. Aire on praegu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpetaja ja juhatab samas koolis poistekoori, tütarlastekoori ja noortekoori.
Eakat koori tervitanud Tori koori esindus oli ainus, kes ei laulnud, aga selle asemel olid ettevalmistanud mahuka sõnalise osa. Muuseas ei jätnud Tori rahvas nimetamata, et nemad on paar aastat isegi vanemad. Siiski tundsid nad Sindi ajalugu väga hästi ja meenutasid sedagi, et juba 1861. aastal olevat Sindi lauljad käinud Riias esinemas. Sellele vaatamata peab Sindi Laulukoor end pisut nooremaks ja ajaarvamine algab Eesti esimese laulupeo toimumise aastast. Tori esinejaist jätsid emotsionaalselt hästi hea tunde ema ja tütar, Kaire Parts ja Aile, kes lugesid raamatuid. Viimane lugu aga oli päris lustlikult lõbusa lõpuga.
Paikuselt laulis Sireli koor. Kui Viimsi koor laulma pääses, meenus Sindi linnapeale Marko Šorinile kaunis talveilm aastast 2005 või 2006. Tema arvates olevatki tänavune esimene lumi Sindis eelmisel päeval maha sadanud just seoses Viimsi koori saabumisega, sest nõnda olevat olnud ka tookord.
Siis võttis laulujärje uuesti enda kätte Sindi rahvas. Lauldi laulu „Nostalgiline“, millele on sõnad kirjutanud Henno Käo ja viisi loonud Georg Kajanus. Äkki üllatati kuulajaid päris pööraseks muutunud vaatemänguga. Pitsides, satsides, minis ja võrksukkades iludused ilmusid ei tea kust kohalt välja. Koori ees asuva laua ääres rahulikult õlut rüüpavatele meestele istuti põlvele ja vallatud naised kummutasid hämmeldunud härrade silmade ees õllekannud põhjani tühjaks. Seejärel aga tiriti mehed tantsupõrandale. Rahvas saalis muidugi aplodeeris ja mõnigi kiljus lõbusalt kaasa.
Lauljad Treimani rannast lubasid publikul naerust puhata ja nautida teissuguseid kauneid viise.
Tallinna Nõmme kultuurikeskuse segakoor Riola dirigent Ene Uibo võttis taktikepi asemel takti hoidmiseks appi trummi ja trumminuia. Kõlas 1999. a Eurolaul „Vee ja soola saaga“, millele viisi lõi Aivar Joonas ja sõnad kirjutas Villu Kangur. Dirigendi hoogne liikumine, laulmine ja trummipõmin kiskusid saalis istuva rahva esitatavale loole hoogu juurde kütma. Sõnadki mõjuvad muusikalise seade taustal karastava kargusega: „Raba on maa, mida künda ei saa / Igal õhtul läed / õndsana magama / Mere poolt taas tuleb ründaja / Mis paneb nahka su agana“ jne.
Pärast vaheaega asus kontserdi teises pooles esinema Karin Taukari juhatamisel Tarvastu sõpruskoor Üits viis. Tunamullu käidi Sindi Laulukooriga ühiselt Hispaanias Barcelona XIV rahvusvahelisel rahvalauluseadete koorifestivalil “Euroopa ja tema laulud” (“Europe and its songs”). Roomas paikneva rahvusvahelise assotsiatsiooni Amici Della Musica Sacra korraldatatud sündmusele minekuks loodi ühiskoor, millele pandi nimeks Ulgandi (mulgi keeles ära seletatult: 'üheskoos minemine'). Nüüdki lauldi ühiselt koos Sindi kooriga. Vapustavalt hästi kõlas Ulgandi esituses Rein Rannapi „Rahu“, sõnad Urmas Alenderilt. „Rahu“ helises Karin Taukari muusikalises töötluses.
Õnnitlejate järjekorras kannatlikult enda võimalust oodanud Sindi linnapea tunnistas oma teadmatust: „Ma ei tea mitu lampi Sindi lauljate lauluvõimsusest saaks põlema süüdata?“ Aga Šorin võis kiidelda tema nimel oleva ühe „maailmarekordiga“. „Tuli välja, et olen inimene, kes on kõige rohkem käinud Sindi kooriga kaasas. Järgnes aplaus, mis ajas ta ilmselt sedavõrd segadusse, et unustas lisada oma naise Külli teenet selles asjas. Viimane laulab samuti Sindi Laulukooris ja küllap sellepärast käibki mees tavatult palju kooriga kaasas ilma laulmata, kuid selle asemel kõike kaameraga jäädvustamas.
Sindi Laulukoor tänas muidugi ka omalt poolt kooris ja väljapool koori toetavaid inimesi. Järgemööda kutsuti tänu vastu võtma arvukal hulgal tegijaid: Deivi Kõiv, kes õpetab häälepartiisid naishäältele, Ester Murrand teise dirigendina, kroonik Helle Tõkke, koorivanem Aino Edo jne.
Lõpuks moodustati lavale tõusvatele treppidele ülisuur ühendkoor, mida juhatasid vaheldumisi erinevad dirigendid. Viimasena juhatas Viimsi segakoori dirigent Vaike Sarv „Tuljakut“. See oli laul, mille kordamist nõuti lakkamatu plaksutamisega enne kontsertosa lõppu.
Edasi möödus õhtu Sindi ansambli Mix tantsumuusika saatel. Esinesid Priit Kask, Ilme Prenge ja Arno Tänav. Avati pauguga šampusepudelite korke ja jagati ülisuurt torti. Tordi peategija oli meisterkondiiter Alla Metsmaa, kuid 20 kg tordi kokkupanemiseks oli Sindi Laulukoori liikmetest moodustatud toimkond, kes selle lõplikult „kokku monteerida“ aitasid.
Priit Kask Ilme Prege Arno Tänav
Samal teemal:
