Võilille salat ja kaste

Võilillele pühendatud eilne Võilillefestival toimus taimetarga Mercedes Merimaa eestvedamisel Pärnumaa Audru valla Kihlepa küla Neitsiraba külastuskeskuses ajal, mil tervet Maarjamaad katab kollane võilillevaip.

Üleni kollases võilillepärjaga tõtarlaps külastajatelt siisepääsuks raha ei küsi, aga palub oma nime siiski kirja panna

Võilillefestival korraldati samaaegselt RäimeWestiga Lao sadamas lootusega, et ühe külastusega saaks külastaja osa kahest festivalist. Mingil määral see ka õnnestus, aga mitte sedavõrd, et saanuks piisavalt hea ülevaate. Kahte festivali lahutav kaugus ja mereandide oluline erinevus mullas kasvavate juurikatega väärib siiski asjast huvitatu jaoks võimalust põhjalikumaks süvenemiseks.

Ühelt festivalilt tulles ja paraja hilinemisega teise sündmuspaika jõudmise järel võis Merimaa päeva kokkuvõtvast jutust saada üksnes põgusa aimduse kõigest sellest, mida väärtuslikku Võilillefestival tegelikult sisaldas.

Lühikeseks jäänud ajast jättis sügava mulje ühe euro eest pakutud võilillevein ja võilillekohv, mille kõrvale sai hampsata maitsvat nõgesekotleti. Kohvi sisse võis segada ka võilille mett. Kihlepa rahvamaja saali poodiumi trepil põristas väike tütarlaps vaikselt trummi ja üks vabatahtlikest abilistest nihutas kartulite

kausi lähemale – arvates, et need on juba päris jahtunud. Ei olnud. Vastupidi, päris tulised! Võtsin ühe kartuli, mis oli tuhas tuliste süte keskel küpsetatud ja meenutasin kauget aega kui vanaema ahju kütmise lõpul pani sageli kartulid tuha sisse küpsema. Väikese poisina maitsesid need soolavõiga süües suurepäraselt. Abilised ise olevat söönud krõbeda kooriku sees olevat kartulit lusikaga. Mulle meeldis ka küpsetatud kartuli koor, mida tuli küll eelnevalt salvrätikuga tuhast ja söestunud pealdisest pisut puhastada. Aituma kostitamise eest!

Õues telgi katuse all prooviti ka võilille salatit. Jätsin selle maitsmise järgmise festivali ajaks, sest kartsin juba saadud hüva maitseelamust rikkuda. Ilmselt tekitas eksitavat eelarvamust ikka veel püsiv kinnismõtteline kartus, et võilill on kibe umbrohi, mille sissevõtmine võiks üksnes ebameeldivaid elamusi valmistada.

Teadaolevalt maailma esimene Võilillefestival korraldati 2011. aasta kevadel selles samas Neitsiraba külastuskeskuses. Merimaa väitel tahetud ettevõtmisega väärata eksiarvamust võilillest kui kasutust umbrohust ja nähtavasti soovitakse sama tõestada ka edaspidi. Kinnitatakse, et võilill polegi Eesti koduaedade ja rohumaade õnnetus. Vastupidi, võilillenutte ilmse mõnuga mugides kinnitab Merimaa, et kõiki võilille liike on sajandeid tarvitatud nii toiduks kui ravimite valmistamiseks.

„Eesti taimede määraja“ nimetab 103 võililleliiki, aga neid arvatakse olevat veel üle kuuekümne liigi rohkemgi.