Euroopa koostööpäeval, 21. septembril tähistatakse teist aastat kõikjal üle Euroopa piirkondlike koostööprogrammide alusel rahastatud projekte tutvustavate sündmustega. Euroopa Liit on erinevate programmide kaudu toetanud piiriülest koostööd enam kui 20 aastat ja sel aastal tähistavad edukat ühisettevõtmist üle 70 riigi. Euroopa naabruspoliitika kaudu toetab Euroopa Liit koostööd lisaks EL riikide vahel ka liidu välispiiri taga asuvate riikidega.
Täna hommikul alustasid bussid sõitu Eesti ja Läti neljast eri paigast Tallinnast, Tartust, Riiast ning Alūksnest. Elamusterohke päev lõpetatakse Eesti-Läti piiri lähistel asuvas Zvārtava mõisas ühise eine ja väikese peoga.
Reisi kestel püüti teada saada, mida eestlased ja lätlased ühiselt teevad. Olenevalt teekonnast sai reisil tutvuda metsakooliga, mekkida looduslikult kasvatatud toitu, uudistada nüüdisaegset pääste- ja tuletõrjeteenistust, külastada kaunist randa, proovida kätt joonistamises, katsetada kahevõistlust, osaleda mudelautorallis ja mitmetes muudes tegevustes, mida toetab Eesti - Läti programm.
Tallinnast väljunud buss tegi peatuse Sindi automudelismi juhtraja hoone ees, kus huvilisi tervitasid juhtraja tehnikaringi projektijuht Johannes Mets ja arvestades päeva tähtsust ning külaliste arvukust ka linnapea Marko Šorin.
Mudelautode juhtrada avati mullu augustis Balti karika etapi võistlustega kolmes võistlusklassis. Läti ja Eesti kolmekümne võistleja seas osalesid ka Sindi automudelistid. Tegemist on Limbaži ja Sindi linnade vahelise ühisprojektiga. Kahe riigi ühisprogrammi rahastas Euroopa Regionaalfondi vahenditest EAS. Kaks rada kokku maksid 33 970 €. Käesoleval aastal on Sindi Avatud Noortekeskus järgmiste projektidega toetanud täiendavate raja tarvikute ja uute mudelautode muretsemist 2000 € suuruses summas.
Raja projekteeris ja ehitas Sindi linnale Firma IK AM Trase töötaja Jânis Rage-Ragis, kelle tööna on seni Euroopas valminud ca poolsada juhtrada. Eestis lisaks Sindile veel Haapsalus, Tallinnas ja Pärnus.
Kaheksarajalise automudelismi juhtraja pikkus on 39,16 meetrit. Sindi ringrajal on Baltimaade pikim 10 meetrine sirge, mis võimaldab sellel etapil arendada tublisti üle 100 km tunnikiirust. Tähelepanu väärivad veel kaks muutuva raadiusega kurvi, mis lisavad sõidule täiendavat põnevust, kuigi teevad pöörangute läbimise tehnika märkimisväärselt keerulisemaks. Alusmaterjalina kasutati MDF-plaati ja tükid lõigati välja arvutis programmeeritud CNC-tehnoloogial, mis võimaldas hiljem kokku monteerimise käigus ülitäpset liitumist. Rajad märgistati uudset tehnoloogiat kasutades värvikoodiga. Elektritoide saadakse erinevalt varem kasutuses olnud akudelt otse võrguvoolust.
Kõigil neljakümnel ringraja äärde tulnud inimesel avanes võimalus ka ise kätt harjutada. Johannes Mets andis eelnevalt lühikese õpetuse ja demonstreeris peamist, millega rajal kihutades tuleb arvestada. Rajale pääses korraga 4 võistlejat ja sõiduaega jagati kõigile 2 minutit. Eraldi arvestust peeti nii kiirusele kui ka suurematele ringide arvule. 13 ringiga saavutas Merike Lepiku pikimat teekonda läbides parima tulemuse. Kõigile külalistele oli katse päris esmakordne. Rajalt väljasõidud, põrked vastu piirdeid või lennukad minekud otse põrandale olid üsna sagedased.
Reisiseltskonda juhtinud Eesti – Läti programmi konsultant Janika Friedenthal ütles pärast sõitu, et kohe esimesel minutil tekkis hasart ja soov teistest suuremat kiirust saavutada või vähemalt paremini rajal püsida. Paljudel põrkusid kohe pärast starti pika sirge lõpus autod vastu piiret. Mõnigi auto vajas pisiremonti, aga mahakandmisele ei läinud Metsa sõnul mitte ükski. Mudelite ehitus on sedavõrd hea. Eks mõneti määrab kvaliteedi ka hind. Noorteklassi mudelid maksavad 80 kuni 90 eurot. Sportklassi mudelid on kordades kallimad: 360 kuni 370 eurot. Nende mootor on võimsam ja kere konstruktsioon tugevam, tutvustas Mets rajasõidukeid. Parematel autodel on kerekuju juures arvestatud aerodünaamiliste mõjudega. Läbides ringi alla 5 sekundi, hakkavad aerodünaamilised jõud juba selgelt tunda andma.
