Fotokonkursi „Sindi Sügis 2009” zhürii on oma töö teinud
Fotokonkurss „Sindi Sügis 2009” parematest töödest koostatud näitus avatakse 15. detsembril kell 18.00 Sindi Seltsimajas. Kõik on kutsutud ja oodatud avamisele.
Esimene Sindi teemaline fotokonkurss on lõppenud ja auväärne hindamiskomisjon oma valikud teinud. Nädalapärast saame teada, keda peeti tunnustamisvääriliseks ja kas leidus peaauhinnaväärilist tööd. Zhüriisse kuulusid ehte- ja metallikunstnik Jaan Pärn, Sindi Seltsimaja juhataja Priit Kask, Sindi volikogu liige Jako Järvsaar, Sindi linnapea Anu Vassvik ja hindamiskomisjoni esimees Olev Mihkelmaa, kes on Pärnu Foto Klubi asutaja ning juhataja. Kahtlematult väärib tunnustamist iga osaleja, kes otsustas end proovile panna. Nende tublide kodanike nimed on Ilona Reiman, Janika Ruul, Riho Uibo, Merle Rallmann, Marko Šorin, Anne Urban, Natalia Šilajeva, Annika Burket, Arvo Laidam, Karmo Kullamaa, Maarja Burket, Sören Mäesalu, Aliis Hindreus, Marek Jürgenson. Kõigi osalejate võistlustöid saab vaadata Pärnu Fotoklubi kodulehel. Väike ring huvilisi on tekitanud omavahelise arvamuste vahetamise foorumi Sindi linna kodulehel. Olev Mihkelmaa on lubanud pärast näituse avamist kirjutada saabunud töödest positiivse ja innustava arvustuse.
Ehkki olen viimase paari aasta jooksul teinud terve hobusekoorma fotosid ja avaldatud on rohkem kui 1000 pilti erinevates väljaannetes, pean end siiski vaid asjaarmastajaks, kellel puudub igasugune õigus võistlustöid kriitilise pilguga hinnata. Kui midagi oleks öelda, siis pigem iseendale, mida oleksin võibolla teisiti teinud, mida teise nurga alt vaadelnud ja kus oleksin otsinud originaalsemaid kaadreid. Hea või halva foto vahel piirjoone tõmbamine on üldse väga suhtelist ja subjektiivset laadi küsimus, millest oleme fotoklubis ka juttu teinud. Üksnes tehniline kvaliteet on see, milles võib üsna üheselt kokkuleppida, kuid ülejäänu jääb pildistaja nägemisulatuse otsustada. Tema jaoks on iga eelistatud valik parim ja see ongi fotograafile kõige olulisem. Kõrvaltvaataja saab vaid hinnata enda silmade läbi seda, kas talle meeldib või ei meeldi. Nii on ka zhürii hinnang kollektiivne kokkulepe, mis on tehtud iga liikme isikliku hinnangu kokkusobitamisel teiste liikmete arvamustega.
Kuna alati saab tehtud tunduvalt rohkem klõpse kui avaldamiseks ruumi ja mõttekust leidub, siis on kuhjunud kasutamata fotosid terve hulk, millega ei oska midagi peale hakata. Muist saab loomulikult ilma kõhklemata prügikasti saadetud ja mõnda tahaks isegi säilitada. Nii arutasime veidi aega enne eelmist aastavahetust Sindi seltsimaja juhatajaga fotonäituse mõtet.
Tegin ettepaneku teha Sindi juubeliaastal valminud fotode põhjal linna sündmustest ülevaatenäituse. Otsisime seltsimaja tagakambrist üles vajalikud stendid, kuhu fotod riputada ja leppisime kokku, et minu ülesandeks jääb näituse ülespanek.
Alles peale heakskiitvat otsust muutusin tõsiselt pelglikuks. Avastasin, et kiirelt käigult tehtud reportaaži fotod ei kannata enamikus kriitikat. Kõigil oli puuduseid nii tehniliselt kvaliteedilt kui objekti sobiva nurga või hetke tabamise osas. Küllap oleks aidanud täiendavad töötlused, kuid selleks enam aega ei jätkunud, sest mõte oli näitus avada enne jõulukuu suuremaid üritusi. Nii tegin uue otsuse, et niisama lihtsalt näituse jaoks materjali ei koguta.
Edasi koorus idee korraldada fotokonkurss, kus saaksid osaleda profid ja amatöörid. See mõte meeldis kõigile, kellega ettevõtmist arendasime. Lisaks Priit Kasele toetas ideed Sirli Pedassaar. Tema täiendas ka Sindi linna kodulehe tehnilist külge selliselt, et saaks sealgi fotogaleriisid tekitada. Muretsema pani vaid linnavalitsuse hoiak. Hiljem selgus, et Mati Mettus tuleb heade algatustega uskumatult hoogsalt kaasa. See oli minu jaoks juba teine kogemus.
Konkursi toimumise ajaks valisime sügise eeskätt sellepärast, et see aastaaeg on värvide mitmekesisuse, rohkete võimaluste ja ootamatuste poolest ääretult paljulubav periood. Konkursi väljakuulutamise hetkel kandsid osad puud veel rohelisi lehti. Samas toimus kolletumine ja pidev värvide muutumine. Raagus puud avasid arhitektuurilisi vaatepilte avaramalt, kui keset suverohelust. Näiteks vaade raekoja tornist kiriku suunas on praegu täiesti erinev võrreldes sellega, mis suvekuudel. Vahepeal tuli maha lumi, mis võimaldas pildistada talvemeeleolusid. Suurem torm võinuks fotograafi jaoks samuti pakkuda põnevaid vaatemänge.
Mida oleksin rohkem fotograafidelt oodanud? Vastaksin, et oleksin soovinud näha suuremat originaalsust ja eripärade tabamist. Sindis ringi jalutades võib kohata väga huvitavaid objekte. Pildistama ei pea alati suures plaanis, kus vaatamist hakkavad segama kümned erinevad asjad. Vahel on väga huvitav keskenduda kasvõi ühele aknale ja seal nähtavale ilmuvatele peegeldustele. Sindis on säilinud sajandi vanuseid ja veelgi varajasemast ajast pärit unikaalseid arhitektuurilisi detaile, mis tuleks lihtsalt üles otsida. Sindis leidub ka arhitektuuri, mida kusagil mujal Eestis pole sellises kompositsioonis nagu siin. Üksikuid samasuguseid hooneid on vaid Kärdlas säilinud. Esitatud töödest pakkusid mulle huvi pinnapeegeldused. Väga põnev on näiteks linnavalitsuse hoone õhtune peegeldus märjalt asfaldilt, mille jäädvustamise mõttele pole ise tulnud. Põnevad on õhtusse veereva päeva varjud.
Küllap oleks võinud külastada ka siseruume. Muuseumi töötajad oleksid kindlasti lubanud pildistada Sindiga seonduvaid rariteete. Looduses on kaitse alla võetud haruldasi puid, aga lisaks sildistatud puudele võib linna territooriumil kohata haruldasi võserikke, mida läbi objektiivi vaadates võib näha isesuguse kunstilise loominguna. Tuntud kohti ja objekte võib pildistada täiesti originaalse tahu poolelt, mida tavamööduja ei pruugi iialgi märgata. Seda on püütudki teha.
Kuigi selle fotokonkursiga pole veel kõik möödas, tahan käia välja uue idee. Igal aastal pole mõeldav sarnast konkurssi korraldada. Temaatilise näituse jaoks polegi vaja ilmtingimatta võistlust vaid head tahet. Sindis on mitmeid fotograafe, kes on elukutselised või vähemalt heal tasemel asjaarmastajad. Kõik need inimesed võiksid omavahel kokku tulla ja asuda tihedamale läbikäimisele. Juba järgmisel aastal võiks toimuda uus fotonäitus. Võibolla keegi soovib tulla ja teha ainult enda loodud fotodest näituse. Võibolla suudetakse mitmekesi üheskoos midagi ära teha. Seniks kohtumiseni Sindi Seltsimajas avataval fotonäitusel.
Vaata konkursile saabunud töid siia klikkides:
