Galerii: Võidutule teekond Torist Tallinna
Eile keskpäeval süüdati Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaril 10. korda võidutuli. Traditsiooniliselt toimus Eesti Reservohvitseride Kogu teeneteristide üleandmine. Samuti mälestati kõiki hukkunud kaitseväelasi ja peeti mälestuspalve. Trompetit puhus Peep Geraštšenko ja orelil mängis Piret Aidulo. Tulega asus teele kaplan ltn. Lauri Kurvits. Esimene peatus tehti Tori kalmistul oleva Vabadussõjas langenute monumendi juures, kuhu asetati pärjad Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Reservohvitseride Kogu poolt.
Järgmisena viidi võidutuli Vändrasse, kus möödunud aastal avati taastatud mälestussammas kirikaias.
Tuleteekonna 3. peatus tehti Suure-Jaanis Lembitu mälstusmärgi juures, kus oli ülesrivistatud ka kohalik kaitseliidu auvahtkond. Mängis puhkpilliorkester, deklameeriti ja laulsid tütarlapsed.
Lisaks Sõjameeste Mälestuskirikus pühitsetud tulele süütas Läti president ja kahe riigi katseministrid võidutule ka Võnnus ja saatsid selle Eesti poole teele. Esimene peatus tehti kapten Anton Irve mälestussamba juures Lätis.
Edasi jõudis tuli Valga kiriku juurde, kus seda tervitas kohalik rahvas. Järgnevalt liikus tuli läbi Tõrva ja Kärstna Viljandisse.
Kell 17.00 ristusid Viljandi järve ääres kolme tule teed. Võnnust ja Torist saabunud tuled ühendati korraks Tartust mööda muistset veeteed kohale jõudnud laulupeo tulega. „Viljandis lööb viivuks loitma otsekui ühtne eesti vaimu ja vabaduse tuli,” lausus Trivimi Velliste, kes tõi tule Võnnust Viljandisse koos Johann Laidoneri Seltsi Kultari noortega.
Viljandi järve äärde oli tulnud tuld tervitama kindlasti vähemalt kolme nulliga kirjutatav arv inimesi. Kolme tule teede ristumispunktis oli ka kõige suurejoonelisem tule vastuvõtt.
Ilma vägede ülemjuhataja Johann Laidonerita oleks raske kujutleda nii võitu Võnnu all kui kogu Vabadussõja võidukat lõppu. Seepärast peatuti viivuks tulega ka Viljandi Lossimägedes oleva Johann Laidoneri ratsamonumendi juures.
Päikesepaistelisesse Türisse saabudes meenus eelmise aasta tuletoomine, kui vihma sadas nagu oavarrest.
Teel Türilt Raplasse silmati maantee ääres suure Eesti lipu ja tõrvikuga seisjaid, keda saatis hukl inimesi. Lelle rahvas oli vaatamata pinevale ootusele siiski väga üllatunud, et tulemeeskond võttis vaevaks väheste hääletajate pärast peatuda. Sündmus kujunes väga südamilikuks mõneminutiliseks peatuseks.
Viimane peatus enne Tallinna jõudmist tehti Rapla kiriku aias, kuhu täpselt 20 aastat tagasi püstitati Vabadussõja monument. Väga paljutähendusliku tekstiga laul jättis sügamava mulje.