Gerd Kanter osales Pärnumaa Spordiajaloo päeval
Lõuna-Aafrika Vabariigis läbiviidud treeningutelt pühapäeval koju jõudnud kettaheitja Gerd Kanter külastas 20. veebruaril Pärnu spordiajaloo päeva, mida peeti 18. korda.
Maavanem Andres Metsoja on tulnud raamatuid ja karikat üleandma
19 meenutust
Traditsiooniliselt alustati päeva aasta jooksul lahkunud sportlaste mälestuseks küünla süütamisega. Tule läitsid spordiveteranid Enno Sepp ja Heldor Käärats. Spordiajaloo päeva üks peavedajaid Priit Neeme meenutas kõiki neid tublisid inimesi nimeliselt.
Milda Pettai (Nõmm) tuli Vaskräämalt noore neiuna tööle Pärnu linavabrikusse. Ta oli paljukordne linna meister suusatamises ja jalgrattaspordis, mõnda aega ka spordimetoodik teeninduskombinaadis Säde.
Mart Nali oli aastatel 1968-87 VSÜ „Jõud“ Pärnu RN ratsatreener.
Evi Leppik on pärit Audrust. Sõudmist alustas Erich Seileri juhendamisel ja on tulnud Nõukogude Liidu noortemeistriks ning III kohale. Ta oli vabariikliku kategooriaga kohtunik ja ENSV teeneline treener. Tema all treenisid Ingrid Aija, Malle Enno, Külli Hunt, R-K Turban, Urve Viitkin, Marvi Roots, Ulvi Valmet, Tiit Helmja, Rein Põlluste jpt.
Orienteeruja Heino Virula oli mitmekordne linna meister ja hinnatud rajameister, kes koostas Tammiste rajakaarti ja asus orienteerumisneljapäevakute alguse juures.
Annes Maatee oli kauaaegne Pärnu Kaluri kergejõustiklane ja suusataja, kuid põhiliselt orienteeruja.
Urmo Kala mängis tennist, hiljem võrkpalli. Ta kuulus Eesti koolinoorte võrkpalli koondisse. Aastatel 1969-1975 oli ENSV Spordikomitee aseesimees. Osales
Moskva olümpiamängude korralduskomitees ja töötas ENSV plaanikomitee aseesimehe kohal. Kala oli vibuliidu president aastatel 1975-1996.
Evald Tasane on olümpiasõudja Priit Tasane isa, kes ise alustas sõudmisega 1955. a ja oli ka sõudmise treener.
Edgar Lilles oli Kalevi kauaaegne teenekas raamatupidaja ja spordiühingu auliige.
Valgast pärit Eve Sooväli (Laimets) mängis Pärnu Kalevi naiskonnaga võrkpalli, 1968. a Eesti esiliigas.
Peeter Veski oli 1966. a koolinoorte meister kuulitõukes, 1986-1987 Eesti Jõudis kahekordne meister sangpommis.
Kohtla-Järvelt pärit Märt Keersalu alustas 14-aastaselt poksiga ja pidas kokku 258 matši. Saavutas nimetamisväärseid tulemusi ja töötas Pärnu Poksiklubi treenerina.
Gennadi Terri sündis Leningradi oblastis. Harrastas suusatamist ja võrkpalli. Sõudmises on ta tulnud paarisaerulise kahesel paadil kahel korral Eesti esimeseks. Ta oli aastatel 1975 kuni 1986 Pärnu KEK-i juhataja ja hiljem Sindi sovhoosi asedirektor.
Mare Võsanurm oli KEK-i orienteeruja ja paljukordne rajooni meister. Samuti oli ta orienteerumisneljapäevakute alguse juures.
Tartust pärit Ats Audova oli Pärnu Spordikooli teenekas ujumistreener, aga ka kauaaegne vetelpäästejaama ülem ja pedagoog.
Ülo Haidak alustas 1955. a J. Kuruli juures sõudmisega, tulles neljasel ja kaheksasel paadil viis korda Eesti meistriks.
Veljo Kalep alustas sõudmist 1950. a M. Leppiku juhendamisel ja saavutas nii NSVL-u kui Eesti tasandil kõrgeid tulemusi. Edasi jätkas Kalevi sõudetreenerina. Alates 1980. aastast sai temast poliitvang, kes emigreerus 1987. a Kanadasse. 1989. a Kanada seenioride meister.
Jahilaskmise meistersportlane Albert Koop töötas pikka aega Pärnu Kaubandusvalitsuse juhatajana. Kuressaarest pärit Jaan Tamm lõpetas 1964. a Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuri teaduskonna. Tema harrastuseks oli kergejõustik. Töötas lühikest aega Tartus treenerina, järgnevalt oli Sindi Erikutsekooli õpetaja ja väga mitmel pool treener.
Kuressaares sündinud Valdek Lõuk oli aastatel 1966 kuni 1977 Pärnu Kutsekeskkooli direktor. Tema ajal valmiski kutsekooli võimla, mis oli omal ajal Pärnu linna esindusvõimla. Ta on olnud ENSV Spordikomitee kolleegiumi liige ja Spordiveteranide Liidu esimees (hiljem president).
Õnnitleti kaheksakümneseid juubilare: Linda Rannap, Ellen Laul-Tüür, Ervin Vilepill, Heikki Särev, Virve Põldsam
Spordiajaloo päevale tulid kohale Linda Rannap ja Ellen LAul-Tüür, kellele pandi kaela juubelimedal ja kingiti lilli.
Enn Hallik andis ülevaate raamatute koostamisest
Pärnu Postimehe ajakirjanik ja Pärnu Spordiliidu juhatuse esimees Enn Hallik rääkis oma tööst spordikogumike koostamisel. Ilmumas on Pärnumaa koguteose kolmas köide, milles on üks osa eraldatud ka spordile. „Seda on 40 tuhat tähemärki ehk 20 lehekülge. Ka läinud sajandi kolmekümnendail ilmus suur Pärnumaa raamat, aga selles ei olnud ridagi spordist,“ rääkis Hallik, kelle sõnul on teatud ajalooperioodist teatmematerjali hankimine raskem. Näiteks Pärnu Kommunisti aastakäigud on Pärnu Keskraamatukogus kättesaadavad alates 1957-st aastast. Hea on see, et nüüdseks on ka ennesõjaaegsed ajalehed tigitaalselt kättesaadavad.
Lisaks Pärnumaa raamatu spordi osale kavatseb Hallik jõudumööda töötada kolme osalise raamatu kaantevahele jõudmiseks. Tema nägemuses võiks igas raamatus olla ca 300 lehekülge ja trükitiraažiks 300. väljaanne peaks sisaldama umbes 70 spordiala. Sinna kuuluksid ka päris väikesed alad, nagu näiteks motojalgpall. „Motojalgpalli harrastas Pärnu EPT ja vist KEK või Kalev,“ rääkis Hallik suurest teadmiste paunast olulisemat.
Gerd Kanterile anti üle pooletosina aasta tagune karikas
Gerd Kanterit tuli tervitama ka Pärnu maavanem Andres Metsoja, kes on ka ise suusa- ja jooksumaratonide harrastajana tõsiselt võetav eeskuju kõigile spordisõpradele. Kingituseks oli kaasas Pärnumaa raamatu kaks esimest osa – „Loodus“ ja „Aeg“. Trükijärge ootavas kolmandas osas „Inimene“ on kindlasti oma koha leidnud ka Pärnu-Jaagupis sündinud ja koolis käinud Gerd Kanteri nimi. Veel kinkis maavanem Pärnumaa raamatu juurde kuuluva suure enne sõjaeelse territoriaalse jaotusega Eesti kaardi ja karika, mis on oodanud 2006-st aastast saadik üleandmist. Tol aastal sai Andrus Veerpalu aastasportlase preemia, kuid Pärnumaal leiti, et ka Kanter väärib oma tõsiste saavutustega õigustatud äramärkimist.
Gerd Kanter vastas küsimustele
Spordikangelane ei kasutanud aega pikaks sissejuhatuseks ja andis kiiresti võimaluse paljudele küsimuste esitamiseks. Priit Neeme küsis, kas paremad tulemused saavutatakse enne või pärast tippvõistluseid? Kanter vastas, et Pärast Pekingi olümpiat lennutas ketta kerges tuules 72, 8 meetri peale. Tippvõistluste rekordid tulevad enamasti ikka ootamatult. Selgus, et Kanter on maailma parim 10 parima kettaheitja keskmises arvestuses.
Heldur Kääratsit huvitas küsimus sellest, milline võiks olla kulla hind meetrites eelseisval Moskva MM-il? Kanter loodab tänavusel MM-il ja kergejõustiku teemantliigas head tulemust. Ta ütles, et Moskvas tuleks vähemalt 68,5 m heita.
Enn Hallik soovis kuulda kui palju saab ketta ehitust muuta vastavalt soovile nõnda, et see ei läheks testimisega vastuollu? Poolnaljatamisi rääkis Kanter soovitustest katta ketas hülgenahaga, augustada ja panna isegi tulukesed vilkuma nagu UFO-l. Üldjuhul on viidud raskus üle 90% ulatuses äärtele. Äärte teravikke võiks võibolla muuta mõne mm jagu, kuid seegi võib parandada lennu trajektori. Vintide tegemises polevat Kanter nii osav kui näiteks Aleksander Tammert. Frantz Krugeriga seonduvalt tõstatati ka küsimus nii öelda liikuvast raskuskeskmest, mis oli huvitav jututeema.
Küsiti, kas Kanter jääb kohtunike tööga rahule? Üldiselt küll, aga kettaheitja tõi siiski paar konkreetset küsitavusi tekitanud näidet sinna juurde. 2005 aastal toimunud Zürichi kuldiigas astus Kanteri nägemuses Virgilijus Alekna selgelt üle joone, mida kohtunik ei märganud. Analoogne asi olevat sündinud Aleknaga ka Põltsamaal.
Teemaks võeti ka mõõtmise täpsus ja kui palju oleneb tulemus kohtunike suvast. Viie, kuue, seitsme meetri kauguselt vaadates võib ketta maandumispunkti määramine kõikuda pluss-miinus 5 sentimeetriga. Pekingi olümpial olid kohtunikud lausa eluga riskides seisnud äärmiselt lähedal ketta lennule, et mõõtmist paremini hinnata. Kõneks oli elektrooniliste mõõteriistade juurutamise vajadus.
Samal teemal:
