HANS SOLL: „Valitsusel Sindi paisu umbsõlmel sõrm vahel”
Kuuldes Raju AS-i poolset Sindi paisu 59 miljoni suurust müügihinna pakkumist, palusin alagatusrühma „Sindi pais” esindajat Hans Solli avaldada oma arvamusi ja seisukohti korduvalt jutuks olnud teemal.
Kuidas kommenteerid valitsuse ja omaniku vahelist kauplemist ostu-müügihinnas?
Hans Soll (H.S.):
Raju AS-le tehti ettepanek selle hinnaga müüa pais riigile, et teha see madalamaks. Kaup jäi praegu katki, sest Raju küsis paisu eest 59 miljonit krooni. Ei ole ammu saladus, et paisu omanikud vennad Laiverikud ja Andres Piiber ostsid ise paisu AS Qualitexilt 3 miljoni krooni eest. Siit lihtne lahutamistehe annab riigi poolt pakutu puhul 15,5 miljonit ja omaniku poolt soovitu puhul 56,5 miljoni suuruse vahekasu. Kas 15,5 mijonit ei ole küllalt, miks 56,5? Olgugi, et vaba riigi vaba kodanik ei ole selle sama vabariigi erakapitali käsutaja, arvamust võib avaldada ikka ja eraomanikud on samasugused surelikud kui kõik teised, pealegi enamikjuhul ristiinimesed.
Keskkonnaministri ütlust mööda kalatrepi lahendus eraomanikule ei meeldi, sest vooluhulgast tuleks kalatrepile suunata üks kolmandik, mis selle võrra vähendaks toodetava elektrienergia hulka.
H.S.: Peale selle, 22. juulil Eesti Päevaleht avaldas Ulvar Käärti „Lõhejõgedel asuvad paisud võivad maksu alla minna”. Selles öeldakse, et keskkonnaministeerium kaalub Soome ja Rootsi eeskujul sisse seada nn. paisumaksu. Pärnu jõgi kuulub lõhejõgede hulka. Üldse mõjutaks see ligi 150 tammi, mis jäävad enam kui sajale lõhelistele oluliste kudemis- ja elupaikadena kaitse alla võetud jõelõigule.
Ministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus ütles, et maks lähtuks printsiibist „saastaja maksab”. See, kes keskkonda oma tegevusega kahjustab, peab kahjud ka hüvitama. Näiteks Kunda jõe 4 paisu teevad lõhelistele ja meriforellile igal aastal kahju 900 000 krooni. Pärnu jõel Sindi paisu tõkestuskahju aga ületaks selle kordades. 2000. a. tehtud arvestuste ja hindade järgi 24-150 mijonit krooni aastas. Elektrienergia tootjal läheb raskeks! Eelöeldust saab teha ühe järelduse – riigivõim pigistab omanikku ja muidugi õigustatult. Ega Euroopa Liidu direktiivide ja toetusrahade mõte ei ole ka mitte midagi muud kui ohjata loodust-kahjustavat tegevust, millelt eraomanik soovib teenida.
Kõigele vaatamata soovib omanik paisu kohale hüdroelektrijaama rajada
H.S.: Tõesti ei kujuta ette, et 10ne aasta, veel enam 20ne aasta pärast Sindi paisu otsal on hüdrogeneraatorid, mis ajavad ringi elektrigeneraatoreid kui samas Pakril või kusagil sealkandis häälestatakse tuumajaama. Kõik kulud kokku – paisumaks, trahvid, pluss üüratu kallis paisu kapitaalremont, seda ei saa lubada ükski kasumit taotlev ettevõte. Isiklikult arvan, et Raju AS teeb ainult hinnakujundust!
Kuidas hindad praegust keskkonnaministeeriumi tegevust?
H.S.: Keskkonnaministeerium on õigel teel. Ta on selgelt valinud siirde ja poolsiirdekalade rändetee avamise ja võibolla isegi optimaalse variandi. Meie peame seda toetama ja tegema enda poolt kõik selleks, et asi tõesti optimaalne oleks.
Oled kahelnud rohelise energia tootmise võimalikuses. Kas selgitaksid lähemalt?
H.S.: Lisan siia veel kalaverese hüdroenergia olemuse, mis on alles hiljuti päevavalgele tulnud. Kudekala kudeheidet nimetatakse smoldiks. Smolt on ise liikumisvõimetu seni kuni temast on saanud kalamaimud ja väljaarenenud ujumisvõimelisteks. See kudeheide liigub veevooluga kaasa ja kui heide toimub paisupealsele küllalt lähedal, siis ta hävib veelanguses ja turbiinilabadel. Paisust kaugemal kude takerdub jõetaimestikku, seiskub tagasivoolukohtades ja jõuab enne paisu saada liikumisvõimeliseks.
Teine hüdroenergia mitterohelisuse põhjus on järgmises: Kui loodus annab taevast vett juurde, siis kogu jõe eluskond valmistub selleks kosutussündmuseks. Kuid just siis avab tootja lüüsiluugid suurema energia saamiseks ja elukeskkonnale mõjub see külma duššina. Ka talveperioodil jääga kaanetanud veekogust vee mahalaskmine jätab jää „õhku”, millega veekogu külmub põhjani ja tapab elurkonda.
Küllap oled teadlik Sindi elanike murest, kelle jaoks pais ja selle taga olev veeväli on väga olulised sümbolid?
H.S.: Minu arvates on sintlastel kogu selles paisu epopöas üks äärmiselt arukas ja tänuväärne praegusele ja tulevasele kaaslinlasele suunatud tõsine ettevõtmine. Tänapäeva keeles projekt. Nimelt paisupealse tegevuse nimetaksin saastmuda ammutamiseks ja eemaldamiseks. Ja seda just nüüd ja kohe – eurorahadega. Hiljem nii kulukat luksust enam lubada ei saa. Praegu on ülim ja paras aeg! Selle vastiku sette eemaldamine, vähemalt osaline, on möödapääsmatu igasugusel tegevusel paisul, ka paisu madalamaks ehitamisel. Sete ei kõlba põldudele, see tuleb ladestada kui kõlbmatu ja loodustkahjustav saast. Seda on kahes ladestuses, maanteesillapoolses 63 000 kuupmeetrit ja paisupoolses tehisjärve laiemas osas 125 000 kuupmeetrit, kokku 188 000. Liikumapääsevate ladestuste hinnatav paksus on ca 1 m.
Tammi osaline, sõltuvalt ulatusest, lammutamine põhjustab esimese, täielik lõhkumine aga mõlemate setete liikumapääsemise.
Kogu 151 m pikkuse tammi eemaldamisel tekib 66 m pikkune kärestik, aasta keskmise vooluhulga juures langeb veetase 3,15 meetrilt kuni 2,29 meetrini. Voolukiirus ületab 1 m/sekundis. Uus 100 meetri laiune jõesäng on alul ebastabiilne ja voolukiirus ei ületa 0,8 m/sekundis, mis tagab iga kalaliigi ülejõudmise.
Ministeeriumi teates räägitakse praegu paisu madalamaks tegemisest. Kui selle hinnaks on setete osalinegi kinnihoidmine, siis siin tulebki oma sõna öelda. See mendelejevi tabelit sisaldav looduse väljaheide tuleb kõrvaldada ja sintlaste saastsette kohal paadisõit unustamisväärseks mälestuseks arvata. Jõesängi süvendamine tänapäeva tehnikaga on ettevõtmise asi ja raha tuleb Euroopa Liidust!
Olen märganud, et kõneled Sindist alati sooja südamega kuigi tean Sind rohkem pärnakana.
H.S.: Kirkad mälestused 1957. a. avatud Sindi Õhtukeskkooli imetlusväärsest õppurkonnast – Kalju Eerme, Kalju Köster, vennad Saared, Aleksander Kask, ... Jegorova, Reinsalu, Sirel jt., kõik ei tule kohe meelde – sunnivad mind ausalt asjast rääkima. Pais eravalduses ei ole mingi õnnistus. Selle säilitamise mõttega ei tasu lasta ennast petta. Äriobjektiks muutunud pais on jätkuvalt õnnetuseks ja ei enamat. Musta stsenaariumi ohust rääkides sureb ta oma vanadussurma, millest koos reostatud laviiniga tuleb hoiduda nagu kahjutulest.
Saastaohust räägid päris mustades värvides.
H.S.: Nõukaaja viimased aastakümned olid Pärnu jõele kõige rängemad kus puudusid igasugused filtrid saaste vastu. Eesti oli Moskva tagahoov, aga öeldi veelgi häbenematumalt. Sigalatest ja suurfarmidest lasti virts otse jõkke, põldude fosfor- ja lämmastikväetistega ohjeldamatu ülepakkumine, lageda taeva ja lagunenud katustega sarades sajad tonnid vihmaleos väetisi jõekallastel saatsid oma värvilist mürki kraavist otse jõkke.
Jõesuu lähistel jõekaldal purjus traktoristi ümberaetud ammoniaagitsisterni sisu tappis 10ne km ulatuses jõehaugi ja teisi kalu. Sellest oli ainult lühiteade nagu muuseas lehes. Jäämineku järel hulpis Levi Tanikoha ja Veski paisu vahelisel jõelõigul, ka Taali mõisa lähistel paisunud kõhtudega metssigudike raipeid, suur metssiga. Uskumatu, aga mingi suur metsaelukas, mis kevadises päikesepaistes ja soojas võigast eemalepeletavat raipelõhna levitas. Ei mingit teenistust, mis neid kõrvaldanuks. Uskumatu, kuid seda on mu oma silmad näinud ja meeled tajunud. Jube!
Jõgi otseses mõttes haises. Tammiste suvilarahvas pelgas jões ujuda. Mingitest vetikatest või sinirohelisest venivast pestitsiide täis taimestik nagu tekk kattis jõge kaldast kaldasse. Aerutada ei saanud. Aer jäi lihtsalt sellesse sogasse kinni. Ainult teibaga sai paati põhjast lükata ja seda Tammistest Sindi laululavani välja. Sindi vabriku kanalist tuli sedavärvi vett, mis värvi kangast parajasti värviti. See kõik on rohkem kui tõsi. Sellest suurem osa on Sindi paisupealses settes, mis ongi õnnetus!
Räägid kõigest nagu oma kodukülast?
H.S.: Tori alevist 3 km Jõesuu poole asub Levi küla, kus oli Sollissaare Sepa koht. Sündisin seal 1930. aastal ja olen 15 nooruse aastat veetnud neis paigus.
Millega algatusgrupp jätkab?
H.S.: Algatusgrupi volitusel kutsungi Sindi esindust septembri lõpupoole Pärnu raekotta rahvakoosolekule. Kutse keskkonnaministrile on väljastatud. Sama tehakse ka omanikele. Vastav pressiteade on tulekul.
