Infomess „Suunaja” toimus 15. korda
Eile külastas Pärnu kontserdimaja arvamatu hulk õpihimulisi noori, kes huvitusid edasiõppimise võimalustest nii Pärnumaa erinevates koolides kui ka kaugemal olevates õppeasutustes. Lisaks tutvustasid oma tegemisi ja pakutavaid teenuseid mitmed ametiaustused ja organisatsioonid.
Pärnumaal on infomesse noortele korraldatud alates 1995. aastast. Varem on olnud infomesside toimumise kohaks Pärnumaa Kutsehariduskeskuse võimla, alates 2004.aastast aga Pärnu Kontserdimaja. Aastatega on infomess paisunud järjest suuremaks nii pakkujate kui külastajate arvult. Mess omab Pärnumaa hariduselus hästi olulist rolli. 2005 aastast saadik kannab Pärnumaa noorte infomess "Suunaja" nimetust.
Seekordset ettevõtmist vedasid MTÜ Suunaja projektijuhid Ott Aava ja Kätlin Muru, kellel on ka varem toimunud messide korraldamise kogemused. Päevajuhid Marten Palu ja Kärt Maalinn hoolitsesid meelelahutuslike tegevuste ladusa toimumise eest ja olid ka kõiges muus info jagamisega tublideks abilisteks. Käesolevale infomessile oli registreerinud 47 osalejat, kelle hulgast ei puudunud Pärnumaa 9 gümnaasiumi, Pärnu kolledži ja kutsehariduskeskuse kõrval ka teiste maakondade kutsekoolid, rakenduslikud kõrgkoolid ja ülikoolid. Samuti oid kohal mitmed noorteorganisatsioonid ja teised organisatsioonid ning asutused. Nende seas Pärnumaa Noorte Liit ja Pärnu Õppenõustamiskeskus. Infomess Suunaja 2010 toimumist toetas Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja koostööpartneriks oli Pärnumaa Õppenõustamiskeskus.
Enamik mahtus kontserdimaja suurde saali, kuid oli ka väljapoole jääjaid. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi õpilased olid end kenasti sisseseadnud väljapoole saali otse ukse kõrvale. Nende ladus jutt ja olulistele asjadele tähelepanu juhtimine veenis vast paljusid, et parim koht gümnaasiumi astmes jätkamiseks on hotell Victoria kõrval asuv uhke punasest tellisest koolihoone.
Tatjana Grigorjeva on Sindi Gümnaasiumi kunstiõpetaja, kelle loomingut olen imetlenud Pärnu rannas liivaskulptuuri luues ja näinud tema sõbralikku õpilastega suhtlemist. Näib, et niisama sõbralikud on enamik Sindi Gümnaasiumi õpetajaid koos direktoriga, kes terve hulga õpilastega tutvustasid kõike seda, milleks Sindi kool suuteline on. Ühelt boksi seinalt vaatas vastu vahtralehe kujuline visuaal. Teisel seinal seisis suurte tähtedega kiri: turismi- ja hotellimajandus, meedia, riigikaitse, kaubandus, majandus, kaugõpe. Viimane pidavat direktor Ain Keerupi sõnade järgi olema see, mida teised Pärnumaa koolid ei oma. Väljaarvatud Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium. Küsides ühelt õpilaselt, miks õpid just Sindis, sain üllatava vastuse, et seal saab õppida hispaania keelt.
Siiski polnud mahti pikemalt ühe boksi juurde peatuma jääda, sest tunglemine kandis järjest edasi. Põnevad olid Pärnumaa Kutsehariduskeskuse rohelist karva maskotid. Kutsehariduskeskus on teatavasti väga nõutud õppeasutus, kuhu polegi konkursi korras väga lihtne pääseda. Kui möödunud aastal pidi ca 400 õpilast loobuma mõttest asuda õppima Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse, siis ega järgmiselgi algaval õppeaastal pruugi lugu parem olla. Kuid siin tuli appi Fortuuna, kelle abil võis ka loteriiga õppimise juured jõuda.
Huvitavad olid mitmesugused mängud. Päevajuht Marten Palu rääkis sellest, kuidas viiele võistkonnale jagati vastakuti oma kooli tutvustavad brošüürid, millega kõik võistlejad pidid lühikese aja jooksul tutvuma, et siis kedagi teist võistlevast koolist kõige paremal viisil esitleda. Võitjaks osutus parim teise kooli tutvustaja. Kuid põnevaid mänge nägi teisigi.
Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilane Urmo Lepiksoo püüdis selgitada mööda põrandat iseseisvalt liikuva roboti elektronaju võimeid. Festo firmamärki kandev tilluke liikur on praktiline õppevahend, millele võib laadida erinevaid programmülesandeid. Praktiliselt tähendab see seda, et ta on suuteline täiesti ilma inimese mõistuseta koguma tolmu sealt, kus seda tõepoolest on.
Euroopa Noored, YFU ja Europassi Keskus nõustasid välismaal õppida soovijaid ja neid, kes tahtsid end proovida vabatahtlikena mõnes välisriigi ettevõtmises. Tasuta õppekohti pakuti Norrasse, Hollandisse ja Taani Kuningriiki. Kuid nõustajate vahendusel on võimalik asuda kaheksasse Euroopa kõrgkooli. Aga ka Eesti kõrgkoolid püüdsid aktiivselt endile tulevasi üliõpilasi.
Loomulikult pole võimalik teha ülevaadet kõigest, mis silma jäi. Kajastust leidsid vaid üksikud juhuslikud tähelepanekud, mis kokkuvõttes kinnitavad taolise messi vajalikust ka edaspidi.
