IRL seadis Pärnu linnapeakandidaadiks Eerik-Niiles Krossi
Eilsel Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) Pärnu üldkogul valiti nelja kandidaadi seast ülekaaluka häälte enamusega sügisel toimuvate linnavolikogu valimiste esinumbriks ja linnapeakandidaadiks Eerik-Niiles Kross.
Eerik-Niiles Kross
„Tänan kõiki, et võõras mees sai valitud,“ lausus Eerik-Niiles Kross pärast häälte tulemuse teatavaks saamist. Ta teatas, et eelseisvatel kohalikeomavalitsuste valimistel on eesmärgiks saada volikogus erakonnale kümme kohta.
Eerik-Niiles Kross, kes septembris saab 46-aastaseks, kandideeris 2011. aasta Riigikogu valimistel Erakonna Eestimaa Rohelised üleriigilises nimekirjas Pärnumaa esinumbrina ja sai roheliste seas kandideerinutest suurima poolehoiu, 3579 häält ehk 8,8% kõigist oma valimisringkonnas antud häältest, kuid Riigikokku siiski ei pääsenud.
„Pärnu teema hakkas mulle väga meeldima ajal, mil kanditeerisin sõltumatu kandidaadina Riigikogusse,“ selgitas Kross erakonna liikmetele. Valimistele ja võimalikule kampaaniale mõeldes tundub Krossile, et kaks aastat tagasi enne Riigikogu valimisi räägitud teemad on suurel määral aktuaalsed ka Pärnu kohalikel valimistel.
Enne hääletussedelite urni laskmist kõneles Kross oma seisukohti tutvustades esmalt sellest, millisest seisundist peab Pärnu linna IRL-i liikmeskond alustama ja joonistas paberile rea arvusid: „Et saaksime aru, kus me täna erakonnana Pärnus asume, tuleks vaadata aasta esimese kahe kuu näitajaid võrdluses teistega. Reformierakond 33, Keskerakond 19, Sotsiaaldemokraadid 20 ja IRL 15. Kõrvutades samad näitajad näiteks Tartuga, on pilt mõneti teine: 28, 13, 21 ja 23.“
Kross näeb Pärnu probleeme eestikeelses keskkonnas väga sarnastena väljaspool Tallinnat olevate tõmbekeskuste probleemidega. Ta mõistab, et inimesed on Eesti keskmisest tunduvalt enam mures oma linna pärast. „Pärnakad on oma linna väga kiindunud, mis mulle tohutult meeldib.“ Krossi hinnangul on olemas suurepärane platvorm ja materjal, aga miskipärast polevat suur osa linnakodanikke sellest aru saanud. „Meie ülesanne on selle kampaania käigus just nimelt see, et oma platvorm ja idee korralikult kommunikeerida rahvale ja siis tõepoolest saavutada positsioon ka volikogus, kus me saame need valimislubadused täita vähemasti rohkem kui seni,“ sõnas Kross, kelle nägemuses on linnas juba teinud väga tublit tööd Annely Akkermann, kes töötas välja kuulsa Pärnu finantsolukorrast päästmise kava ja millest Kivimägi saab plaani ellu rakendajana pidevalt rääkida. „Meelis Kukk on olnud see mees, kes on hoidnud Pärnu finantsolukorda kontrolli all,“ tõdeb Kross positiivset ka senises linnaelus.
„Ma ei üritanud praegu Pärnusse sisse kirjutada ega kandideerida Pärnu osakonna juhatusse. Kogemus näitab erinevate kampaaniatega seda, et kampaania meeskond peab tegutsema ainult kampaaniaga. Kui linnajuhid ja volikogu liikmed peavad oma igapäevase töö kõrvalt ka kampaaniat tegema, siis pole lihtsalt võimalik seda edukalt teha,“ ütles Kross.
Krossi arvates pole Eesti ja Pärnu põhiline probleem mitte niivõrd rahva lahkumine, kuivõrd tasuvate töökohtade loomine. „Keegi ei lähe sellepärast ära, et kool pannakse kinni. Kool pannakse seepärast kinni, et inimesed on ära läinud. Sellepärast peame pöörama tähelepanu selliste töökohtade loomisele, mis annab enamvähem korralikku palka.“
Pärnu jaoks ongi kõige olulisem küsimus sellest, kas siia on võimalik saada tootvaid ettevõtteid, mis annaks inimestele korralikku tööd. Teadupärast on seda lubanud kõik erakonnad kõikidel kampaaniatel. „Selge, et kohalikel omavalitsustel ei ole väga palju võimalusi seadusi arvestades ise midagi teha. Kohalikul tasandil ei saa palju maksusoodustusi teha, aga see ei tähenda, et me ei saa midagi teha.“
Kross paneb ette riigiasutuste Pärnusse toomist. „Kui me eelmistel valimistel rääkisime sellest, et kaitsevägi tuleb tagasi tuua Pärnumaale, siis see on vähemasti enam vähem tehtud selles mõttes, et kümne aasta tegevuskava tuuled on tagalateenistuse ja mõnede kaitseväe elementide Pärnu toomise sees. Kaitsevägi tuleb siia tagasi. Need on kõik toetavad tegevused,“ tõi ta ühe näite.
Kahtlustav küsimus saalist tõmbas paralleeli kunagise Viisitamme juhitud linnavalitsusega, millele Kross vastas järgmist: „Kui mina olen esinumber, siis tuleb see argument kindlasti käibele - pole Pärnu mees ja mis ta teab ja mis ta siia üldse ronib. Esiteks, Pärnu on proovinud väga kohalikku meest linnapeana. Kõik on nagu korras, aga ülemäära edukas see asi ei ole.“ Kross leiab, et tegelikult on asi vastupidi. Esiteks on Eesti nõnda väike, mis ei luba öelda, et näiteks Kihnu naine ei võiks olla edukas aselinnapea Pärnus – võõras, kes ei teaks asjast midagi. Samuti pole Krossi seisukohalt ka inimene Tallinnast, Narvast või maalt liiga suure vahemaa tagant Pärnusse tulev kandidaat.
„Mina ei tulegi pealinnast,“ kinnitas Kross, kes liitus IRL-iga 2011. aasta detsembris ja mullu 27. jaanuaril toimunud IRL-i Suurkogul valiti kohe ka erakonna eestseisuse liikmeks. Samuti valiti ta IRL-i Volikogu liikmeks ja erakonna Tallinna piirkonna juhatusse.
Tartu Ülikooli ajaloo üliõpilasena oli Kross aastatel 1987 ja 1988 innukas muinsuskaitseliikumises osaleja ja koos Tiit Pruuli ning Margus Kasterpaluga ka üks neist, kes Tartu Muinsuskaitse päevadel sinimustvalge lipu välja tõi. Ta oli üks Esimese Noortefoorumi korraldajatest, samuti Eesti akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide taastamisliikumise ideolooge, kelle juhtimisel taastati Eesti Üliõpilaste Selts. Krossist sai EÜS-i esimene sõjajärgne esimees.
Krossi tegevust on kõrgelt hinnatud Eesti taasiseseisvumise liikumises, Eesti välisesindustes, julgeoleku koordinatsioonidirektorina, välismissioonidel Iraagis ja Gruusias ning paljus muus. Teda teatakse eelkõige kui diplomaati julgeolekunõunikku ning ettevõtjat. Jaan Krossi ja Ellen Niidu poega tunnustati 2008. a Valgetähe III klassi teenetemärgiga. Samuti on talle omistatud Iraagi Ülesehitusmedal.
Samal teemal:
