Kaks aastat tagasi 11. augustil kogunes sadakond pärnakat Pärnus Rüütli platsile nagu seda tehti ka mitmel pool mujal Eestis ja avaldasid toetust Gruusia rahvale, kes oli langenud Venemaa agressiooni küüsi. Kõrvuti Gruusia sümboolikaga lehvisid Eesti lipud, mis väljendasid ühtset vastandumist agressioonile.
Tookordsel meeleavaldusel oli peaesinejaks Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Trivimi Velliste, kelle sõnul on Vene riik Bütsantsi impeeriumi järeltulijana alati rõhunud jõule. "Lähem tutvus Balthasar Russowi kroonikaga viib meid Vene suurriikliku mõtteviisi juurde, mis ulatub Ivan Julma aegadesse. Sellise mõtteviisi traditsiooni jätkas Peeter I, kes Tartu linna maatasa tegi,” esitas Velliste kujukaid näiteid ajaloost kuni Lenini ja Stalini kuritegudeni välja. Veel leidis ta, et ehkki NATO liikmesriikidele seatud artikkel 5 ei laiene Gruusiale, ollakse Bukaresti tippkohtumise vaimus moraalselt kohustatud Georgiat kaitsma.
Täna kirjutab Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson oma ajaveebis sellest, et tänaseni on viiendik Georgiast okupeeritud ja sõja tõttu põgenema sunnitud inimesed ei saa jätkuvalt oma kodudesse tagasi pöörduda. Samas märgib Mihkelson tunnustavalt, et Georgia võimud on suutnud vaatamata suurele propagandistlikule ja provokatiivsele survele arendada suhteid Euroopa Liidu ja NATOga, tehes eriti esimese osas märkimisväärseid edusamme.
„Georgia on juba aastaid tagasi valinud lõimumise euroatlantilise ruumiga ning vaatamata Venemaa püüdlustele seda takistada (kaubandusembargost sõjani) jätkab Tbilisi oma teed. Nii nagu kaks aastat tagasi oli Eesti üks Georgia vabaduspüüdluste kiire ja selge toetaja, nii ka täna võib Tbilisi arvestada Eesti toetusega nende pikal ja keerukal teel Euroopa Liitu ning NATOsse,“ sõnab riigikogu liige oma ajaveebis põhjusel, milleks teda ärgitas kirjutama Keskerakonna aseesimehe Enn Eesmaa tänane avaldus Eesti Raadios.
Mihkelsonile on arusaamatu Enn Eesmaa etteheide nagu oleks Eesti liiga tormakalt tegutsenud Georgia aitamisel 2008. aasta augustis. „Eesmaa heitis ette, et Eesti häälekas toetus Georgiale oleks võinud olla mõõdukam ning järgida pigem Prantsusmaa ja Soome eeskuju, kelle välisministrid väisasid siis ka Moskvat.“
Mihkelson tõrjub etteheidet tagasi järgmisel viisil: „Hea Enn, Soome oli siis OSCE eesistuja ja Prantsusmaa Euroopa Liidu juhtriik, mistõttu oli nende tegevus seotud kogu organisatsiooni huvidega. Ja nad said hakkama oma ülesannetega, kuid Balti ja Poola presidentide visiit Tbilisi oli murranguliseks episoodiks Venemaa agressiooni peatamisel. Kahju, et leping Ühtse Venemaaga mõjutab nii läbinähtavalt Keskerakonna välispoliitilisi hoiakuid.“
Venemaa president Medvedev kordas mõned päevad tagasi varem kuuldud seisukohta, millega pole võimalik suhteid Georgiaga parandada senikaua, kuni president Saakašvili on ametis. Sellepeale tõdeb Riigikogu liige Andres Herkel tänases sissekandes oma ajaveebi, et Saakašvili ametist tagandamine pole õnnestunud ka kaks aastat pärast sõda. „Mõneks ajaks jäi ehk mulje, et Venemaa tegevusel ja jõulisel propagandalainel on korda läinud president Saakašvilit Lääne silmis marginaliseerida. Kuid ka see pole enam nii. Tema hiljutised kõrgetasemelised kohtumised Hillary Clintoni ja Bernard Kouchneriga kõnelevad millestki muust,“ kirjutab Herkel.
„Tihti osutatakse, et Saakašvili pole just parim demokraat. Kuid seepeale tahaks küsida, et huvitav, mis demokraat on tema oponent Vladimir Putin? Sõnavabaduse mahasuruja ja autokraatia sisseviija. Lisaks agressioonile Georgia vastu on Putini südametunnistusel ju ka sõda Tšetšeenias oma arvukate ohvritega.“
*
Seoses kahe aasta möödumisega Vene Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Georgia vastu on Riigikogu Eesti-Georgia parlamendirühm teinud ajakohase avalduse.
Kaks aastat pärast Vene-Georgia sõja puhkemist ei ole selle tagajärjed likvideeritud. Ulatuslik inimõiguste ning rahvusvahelise õiguse rikkumine jätkub.
Georgia pool on astunud endast olenevaid samme sõja tagajärgede likvideerimiseks, kuid Vene Föderatsioon pole täitnud ei 12. augustil 2008 sõlmitud rahuleppe punkte ega rahvusvaheliste organisatsioonide korduvaid üleskutseid olukorra normaliseerimiseks.
Peame eriti kahetsusväärseks, et
- suur osa Georgia territooriumist on endiselt okupeeritud;
- Lõuna-Osseetia ja Abhaasia sõjapõgenikel puudub võimalus naasta kodudesse;
- Georgia kodanikel, samuti rahvusvahelistel organisatsioonidel, rahuvalve- ja humanitaarmissioonidel puudub ligipääs okupeeritud aladele.
Lähtudes nimetatud faktidest ning osutades Riigikogu poolt vastu võetud avaldustele „Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks” (23. aprillil 2008) ning „Vene Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Georgia vastu” (12. augustil 2008), kutsume üles:
Vene Föderatsiooni loobuma Lõuna-Osseetia ja Abhaasia ühepoolsest tunnustamisest ning astuma teisi samme Georgia territoriaalse terviklikkuse taastamiseks;
rahvusvahelisi organisatsioone, eeskätt ÜRO-d, OSCE-d, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liitu püsima järjekindlalt Georgia territoriaalse terviklikkuse nõude juures, panustama omapoolse abiga ning nõudma jätkuvalt ligipääsu okupeeritud aladele.
