Karl Rammi mälestuseks 13. novembril 2014. Kivisse raiutud noodikirjas viisi algus laulule "Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?"
Sindis pühendati kogu eilne päev 150. aasta möödumisele Karl Rammi sünnist. Päevasündmusel osales aukülalisena emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar, kes esitles Sindi Gümnaasiumi ajalookonverentsil oma raamatut “Õrn ööbik” ja avaldas lootust, et Eneli Arusaare juhendatud näitering etendab lähitulevikus tema kirjutatud näitemängu ööbikulaulu loomisest ja loojatest.
Pilt Karl Rammist Sindi Muuseumis. Autor Vello Paluoja
Alevi kalmistul lauldi "Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?"
Sõnad ja meloodia äratasid lootust
Lisaks 300 leheküljelisele ja 53 pildiga varustatud raamatule on emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar kirjutanud ka kahe vaatusega näitemängu „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“. Esimeses vaatuses mängivad erinevaid rolle meesosalised Karl Ramm, Gustav Wulff, Mihkel Veske, Karl August Hermann, Juhan Liiv, Jakob Pärn, Friedrich von Stryk. Naisosalised on Mari, Miina, Marie Klara Koenig, Olga Luksepp-Wulff . Esimese stseeni tegevuskoht ja -aeg: venekeelne Tartu II Õpetajate Seminar, Lai tn 16, aastatel 1880-1881.
Teise vaatuse sündmustikud arenevad Pärnus, Puhjas ja Otepääl. Esimese stseeni tegevuskoht ja -aeg: Puhja kihelkonnakooli juures õues - 1886. a septembri lõpul. Tegelasteks on Gustav Wulff, kes on alustamas Puhjas teist tööaastat õpetajana ja kirja saatmise kaudu ka Karl Ramm.
Kas ühele laulule viisi loomine peaks ikka sedavõrd suurt tähelepanu äratama, et 95 aastat pärast Karl Rammi surma püstitati unustusehõlma jäetud hauakääpale mälestuskivi, pühendati samale laulule mahukas raamat, kirjutati näitemäng, korraldati konverents ja kontsert muusikakoolis, mis kannab Sindis tegutsenud helilooja, koolmeistri ning koorijuhi nime? Sarnastele küsimustele andsid selge vastuse eile Karl Rammi hauale kogunenud inimestele Häädemeeste koduloolane Sulev Kasvandik ja ajaloohuviline Sindi linnapea Marko Šorin.
Kasvandik meenutas, et Peterburi õukonnategelane parun Reinhold Stael von Holstein, kes oli kuulsaim Uulu mõisnik ja omas tol ajal võimsaimat mõisahoonet terves Eestis, keelustas laulupeol laulu „Õrn ööbik“ laulmise. „Kuid seda suuremalt tõusis see laul eestlaste hinges helisema,“ kiitis Kasvandik eesti rahva eneseteadvuse kasvu.
Tagasi unustatu juurde
Šorin võrdles Rammi „19. sajandi Mattiiseniga“. Sindi Gümnaasiumi õpilased seisid suurmehe kalmul sinimustvalgeid lippe hoides ja see tekitas taas erilise kolmiksideme tunde 19. sajandi ärkamisaja ja kaheksakümnendate lõpu ärkamisaja vahel, mida ühendab praeguste inimeste vabaduse hoidmise säde. „Täna ei ole me siia tulnud äsja lahkunu ära saatmiseks vaid selleks, et tähistada suurmehe kalmu, mis on püsinud nimetuna paraku juba 95 aastat,“ rääkis Šorin. Mitte ainult nimetuna, unustatud oli isegi matmise koht. Rammi matmispaiga tegi kindlaks Eduard Rajari, kes uuris vanu kalmistu plaane ja teisi arhiividokumente. Tiina Tojak, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor, tuletas juubeliaastal meelde hauakivi puudumist. Mõlemad pälvisid selle eest samavõrd palju tänusõnu kui kiviraidur Morsk, kodanikunimega Ivo Vaher. Lihvitud pinnaga kujundid ja märgistus tahutud taustal nõuab palju suuremat tööd. Sellises töötluses hauakivi on Alevi kalmistul ainus, nagu ka Ramm oli omas ajas erakordne. Tunnustust väärib hauakivi paigaldamisel Sindi linn, kes haaras initsiatiivi, millega liitus ka Tahkuranna vald.
Šorin meenutas, et Karl Ramm sündis vana kalendri järgi 20. juunil (uue järgi 2. juulil) 1864 Pärnumaal Tahkuranna kirikumõisas. Noormees omandas õpetaja kutset Tartu Õpetajate Seminaris koos hea sõbra Gustav Wulffiga, kellega ühiselt loodi mõisnikevastane lugu „Ööpikule“. Hiljem pealkiri muutus pikemaks: „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?“. Kuid mitte üksnes hauakääbas ei muutunud Pärnu Alevi kalmistul ristita ja nimeta tühjaks muruvaibaks. Ka viisi looja nimi unustati ja autori asemel kõneldi lihtsalt rahvalikust viisist.
Eestlaste selga sirgu ajav laul ei meeldinud valitsevale baltisaksa aadlile ning mõlemal mehel oli raskusi õpetajakoha saamisega. Aasta peale kooli lõpetamist leidis Ramm siiski koha Sindi vabrikukoolis. Olles üks neljast õpetajast, asus ta juhendama segakoori ja lastekoori, lisaks asutas väga kõrgetasemelise Sindi meeskoori. Veel palju aastaid hiljem mäletati, kuidas jaaniöö pühitsemisel esinesid koorid jõel liuglevates paatides. Ühes paadis laulis rahvapäraseid viise Ramm oma meeskooriga, teises papa Vestus (Friedrich) segakooriga. Palju meeskoori laule kõlas Sindis paarkümmend aastat hiljem ka pärast Rammi lahkumist Sindist.
Šorini hinnangul võib erilise tähtsusega märkida Rammi initsiatiivil asutatud kohalikku poiste pasunakoori, millest kujunes Eesti esimene muusika eriklass. Orkestrile osteti uued pillid ja õmmeldi sobivad vormid. Poisid said orkestris mängimise eest vabrikult isegi palka. Peamiselt mängis orkester Sindi seltsimajas ja pühapäeviti pargis kõlakojas. Kuid kasvav tuntus viis nad koguni Peterburi esinema. Nõnda sirgus Sindis põlvkond pillimehi, kes hiljem orkestrites mängis või ka orkestrit juhatas.
Eesti-meelsust väljendas Rammi juures seegi teadmine, et helilooja püüdis luua Eesti Vabariigile hümni. Ta saatis vastava ettepaneku oma vanale tuttavale Gustav Wulff-Õisile, kuid enne teose valmimist peatusid jäädavalt legendaarse mehe südamelöögid.
Raik-Hiio Mikelsaar teab paljusid üksikasju
Päev jätkus Sindi Muuseumis Karl Rammi tutvustavate stendide keskel.
Sindi Gümnaasiumis toimus õpilaskonverents “Karl Rammi elutee jälgedes”, mille olid õpetaja Eneli Arusaare stsenaariumi järgi ettevalmistanud õpilased Kristella Kukk, Eliise Kull, Madis Tropp, Taavi-Toomas Pärkja ja Pille-Riin Karuse. Konverentsi ettevalmistamisel olid samaväärselt abiks õpetajad Lembit Roosimäe ja Tatjana Grigorjeva-Keerup, samuti muuseumi juhataja Heidi Vellend. Musitseerisid muusikakooli direktor Merike Teppan Kolk, õpetajad ja õpilased. Vaheldumisi loeti tekste Rammi eluloost, mis olid vana kirjaviisi tõttu kohati naljakad ja seepärast ka kõrvadele põnevamad. Näiteks: 1897. a teatati, „et Pärnu poisslaste algkooli õpetaja K. Ramm on hõbemedalje Aleksandri paela otsas kandmiseks saanud, päälkirjaga „Tubliduse eest“.
Emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaar rääkis valikuliselt huvitavamatest lõikudest raamatus “Õrn ööbik”, mille esmaesitlus toimus 11. oktoobril Valgjärve vallas Saverna raamatukogus. Valik langes koha kasuks seepärast, et Valgjärve vallas Juusal asub laulu „Ööpikule“ sõnade autori Gustav Wulffi sünnitalu. Raik-Hiio Mikelsaar juhtis kuulajate tähelepanu kahetsusväärsele tõsiasjale, et praegu on loojate Karl Rammi ja Gustav Wulffi kohta palju eksiteavet ja teadmatust, mida tema raamat püüab parandada.
Sindi Gümnaasiumi direktor ütles konverentsi avades: „Karl Ramm on mees, kellest me teame tõenäoliselt üsna vähe, kuid kes mõjutab Sindi linnas toimuvat veel tänagi. Mitte igaüks ei ole suutnud suunata nii ladusale koostööle Sindi Gümnaasiumi, muusikakooli, muuseumi ja linnavalitsust.“ Pärast konverentsi tunnistas direktor, et Raik-Hiio Mikelsaare esinemine tõi Rammi ja Wulffi meile nii lähedale, et nüüd tunneme isegi kõiki Gustav Wulffi pruutegi (Mari ja Miina)... Raik-Hiio Mikelsaar rääkis omapärast humoorikat sõnaseadet kasutades, mis hoidis kuulajad pidevalt tähelepanelikkuse fookuses ja kiskus põsesarnad aegajalt muigest tõmblema.
Muusikakoolis kõlasid esmaettekanded
Aastast 1998 Karl Rammi nime kandvas Sindi muusikakoolis toimunud loominguõhtul esitati esmaettekandena Rammi 11 teost. Esinesid muusikakooli õpilased ja õpetajad. Selleks, et saada ettekujutust Rammi aegsest puhkpilliorkestrist, esines nelja palaga Rein Vendla juhatatud puhkpilli-kvintett. Täiesti ootuspäraselt lauldi või mängiti kogu päeva korduvalt laulu „Õrn ööbik, kuhu tõttad sa“. Sõnad ja noodikiri trükiti esmakordselt Eesti Postimehe muusika lisalehes 131 aastat tagasi.
Raamatu ja näidendi autor on juubeliaasta tähistamise käivitusmootor
Päeva kokkuvõtvalt ütles Raik-Hiio Mikelsaar, et kõik toimus kompetentsi ja noorusliku entusiasmi õhkkonnas. „Üle-eestilises ulatuses oli põhisaavutuseks õnnestunult näidata ööbikulaulu viisi autori võimekust ja panust muusikalisse tegevusse ja muusse heliloomingusse. Saavutatut oleks kindlasti vaja tutvustada ka väljaspool Sindit. Loodan, et seda õnnestub ühendada ööbikulaulu sõnade autori Gustav Wulffi 150. sünnipäeva tähistamisega orienteeruvalt järgmise aasta märtsikuus Tartus. Loodetavasti saame näha ka Eneli Arusaare juhendatud näiteringi etendust ööbikulaulu loomisest ja loojatest,“ avaldas arvamust Raik-Hiio Mikelsaar, kes oli koos abikaasa Marika Mikelsaarega tänulik võimaluse eest näha Sindi muuseumi teemakohaseid väljapanekuid, osaleda Sindi Gümnaasiumi ajalookonverentsil "Karl Rammi elutee jälgedes" ja loominguõhtul Sindi Muusikakoolis. Õhtupoolikul õnnestus eakal abielupaaril näha ka Pärnu Alevi surnuaias Karl Rammi haual hommikul avatud mälestuskivi. „Arvan, et kõik need tähistamisüritused viidi läbi suurepärasel tasemel, ühtses kooskõlas Sindi linnavalitsuse, muuseumi ja koolide vahel.“
Raik-Hiio Mikelsaarel oli väike palve: „Selleks, et suurmeeste pärandit paremini valgustada ja väärtustada, peaksime uut väga täpset ja põhjalikku raamatut reklaamima ja levitama.“ Raamatu autor on kogu tiraaži välja ostnud ja palub kõigil huvilistel otse tema poole pöörduda, et poe hinnast odavamalt osta. Tema telefonid on 5115623 ja 7421566; e-mail: raik.mikelsaar@ut.ee.
*
Samal teemal:
