Kätlemine Paikuse rahva vastuvõtul
Paikusel lõpetati töönädal reede õhtul toimunud Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistava piduliku vastuvõtuga vallamajas, kus vallavanem Kuno Erkmann tervitas kõiki kutsutuid isikliku käepigistusega.
Kätlemistseremooniat korraldati käesoleval aastal teist korda, sest möödunud aastane esimene katse jättis kõigile kohalviibinuile väga hea mulje, mida sooviti ka edaspidi kogeda. Vallas leitakse, et isiklik käepigistusega tervitus pole vabariigi aastapäeval üksnes riigi presidendi eesõigus, vaid seda võib teha ka kõikjal mujal omavalitsustes. Pealegi pääsevad presidendi vastuvõtule vaid väga vähesed valitud. Tervitamas pidanuks olema koos vallavanem Kuno Erkmanniga ka volikogu esimees, aga ootamatu takistuse tõttu pidi sedakorda Erkmann kutsutute kätt suruma kahekordse tugevusega.
Kui mullu üllatas külalisi maha laotatud pikk punane vaip, siis tänavu jätkati uute meeldivate üllatustega. Lauad ja toolid olid kaetud kaunilt õhuliste maani ulatuvate valgete katetega, mis andsid ruumile eriliselt piduliku ilme.
Tervituskõnes rääkis vallavanem sellest, et soovides jõuda vabamaailma riikidega võrdväärsele tasemele on läbitud möödunud aastaid spurtides. Erkmann ei salanud, et inimestel on ka õigustatud rahulolematust. Kuid pidev spurtimine polegi mõeldav ja nii ei pea mitte keegi vastu. Vahepeal tuleb ka jõuvarusid säästa ja keskenduda nö. treeningule. „Me peame rohkem hakkama arvestama oma tegelike ressurssidega, mis on meie võimalused. Ühiselt tuleb saavutada kokkulepped edasimineku suundades ja prioriteetide osas,“ arutles Erkmann, kes usub, et paljud probleemid leiavad juba iseenesest lahenduse, kuid samas sõltub hea tulem ikkagi üksnes meist endist.
Pärast vallavanema tervitussõnavõttu esines Eesti Rahvusmeeskoori lauljatest koosnev Kuninglik Kvintett, mis loodud juba 1991. aastal, kuid kandis alguses nime P.E.H.K Projekt. Ansambel võitis kohe asutamise aastal Grand Prix Tartus korraldatud vokaalsolistide ja -ansamblite festivalil Valgre`91. Mehed ütlevad, et laulavad kõigis erinevates stiilides, mis mahub Biitlite ja Gregooriuse koraalide vahele. Paikuse rahvas kuulis erinevatele vanuselistele seltskondadele sobivat ja naljatlevat laulu peamiselt a cappella esituses, korra ka klaverisaatel. Head tuju tekitasid „Miki merehädas“, „Karulaane jenka“ ja kõik ülejäänudki palad. Oluline koht on lauljate esinemiskavas ka Raimond Valgre muusikal.
