Arborist Andrus Kuusk:" Langetatud puude väljavedu nõuab kaitsealuses pargis tavapärasest metsatööst erinevaid  töövõtteid"

Mullu novembris kuulutas Sindi Linnavalitsus välja riigihanke Kiriku pargi hooldustööde teostaja leidmiseks ja võitjaks osutusid ühispakkujad OÜ Kuusk AE ning OÜ Grün-E World.

Hankelepingu lühikirjelduse sisu tutvustades ütles Sindi linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast, et riikliku kaitse all olevas Kiriku pargis tehakse hooldustöid 2011. aastal OÜ Artes Terrae koostatud hoolduskava alusel, mis peab vajalikuks puude ja võsa raiet, kändude likvideerimist, puude toestamist ja võrahooldust. Eesmärgiks on pargi tervisliku seisundi parandamine ja soov sellesse tuua rohkem valgust ning avada vaateid kaunile Pärnu jõele.

„Terrae poolt koostatud projekt hõlmas kõrvuti hoolduskavaga ka rekonstrueerimisprojekti,“ täpsustas linnaaednik. Praegu viiakse läbi hooldustöid hoolduskava alusel, kuid eesmärk on tulevikus rekonstrueerida park täielikult, mis tähendab uusi teid, istumiskohti, haljastust ning vaatekohti Pärnu jõele. „Vaatekohti peaks tulema kaks: üks raekoja poolsesse külge kuuskede juurde ja teine pargi Kalamaja tee poolsesse otsa. Praegu on seal jäänukid sadeveetrassist,“ osundas Sirli Pedassaar-Annast.

OÜ Kuusk AE töömehed alustasid tööga pargi raekoja poolsest otsast ja puhastasid võsast sügava Mustoja kraavi pervesid. Arborist Andrus Kuusk selgitas, et pargis on märgistatud kokku 283 mahavõtmisele minevat puud, puudegruppi või põõsast ja tegevusala hõlmab lisaks jõeäärsele haljastusele ka Pärnu maantee ning Kooli tänava vahele jäävat Kiriku pargi lahusosa, mis moodustab põhiplaanist kolmandiku. Langetatud puude kännud tuleb kõrvaldada, samuti varem maha jäetud 62 kändu. Viimase tööna peab 142 hooldust vajaval puul eemaldama võrast kuivanud või kahjustunud oksad ja kahele toestamist vajavale puule paigaldama toestuse. Linnaaedniku sõnul tähendab toestamine puude tugivöödega kokku sidumist. Raietööde järgselt tasandatakse pinnas ja taastatakse murukate. Kuusk oli veidi murelik Pärnu jõekalda pärast, kuna sealt tuleb eemaldada üsna palju puid, mille tihe juurestik aitab ära hoida võimalikke maalihkeid. Siiski loodab ta teatud abi kasvama jäävatest harilikest sarapuudest, mille viljade kogumisel olevat seal kandis elavad oravad inimestest nobedamad.

Kümne aasta pikkuse arboristikogemusega firma juht ei muretse tähtaegselt töödega valmis saamise pärast. Siiski peab arvestama ilmaoludega, mis ennustuse kohaselt võivad vahepeal üsna tuuliseks ja külmaks muutuda. Mingi aeg tuleb hooldustöödega vahet pidada ka lindude pesitsemise ajal, et sulelisi sõpru mitte häirida. Lisaks kaitsealustele nahkhiirtele elavad pargis Keskkonnaameti andmeil veel kodukakk, põhja-nahkhiir, tiigilendlane, pargi-nahkhiir ja suurvidevlane.

Õigeusu kirikut ümbritsev vabakujunduslik park moodustab kirikuga ühtse ansambli. Muinsuskaitseline kõrghaljastus võeti looduskaitse alla 1981. aastal. Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti kodulehelt saab lugeda, et tõenäoliselt alustati pargi kujundamist samaaegselt kiriku ehitamisega, kuid peamine osa pargist rajati siiski aastail 1934 kuni 1950, mis ei pruugi sellises sõnastuses olla piisavalt täpne. Sirli Pedassaar-Annast on uurinud Sindi Muuseumis olevaid ajaloolisi kirjapanekuid: „Pargi lugu uurides tutvusin August Kase mälestustega ja sealt saab selgelt lugeda, et Kiriku pargi ajalugu on hoopis pikem kui õigeusu kirikul. Pargi esialgne nimi oli Mustoja park, selle sama oja järgi, kus praegu raietöödega alustati. Mustoja park rajati ilmselt siis, kui teisedki Sindi keskosa vanemad pargid- peale kalevivabriku valmimist. Ilmselt nimetati park Kiriku pargiks ümber peale kiriku valmimist.“

Pärnu jõe kaldal looklev iidne saare- ja pärnaallee meenutab suursugust sammaskäiku. Puud on parki istutatud ruutpesiti. Kuigi Kiriku park on suhteliselt liigivaene, teeb selle siiski väärtuslikuks põlispuude rohkus. Vanimad ja levinumad on kodumaised lehtpuud tamm, saar, pärn, künnapuu, lisaks üksikud kased, mida on rohkem teiselpool Pärnu maanteed. Loodusliku uuendusena on lisandunud jalakas ja vaher. Okaspuid näeb vähem. Pargist leiab mõned kuused ja palsaminulud ning paar euroopa lehist, väga vähe kasvab põõsaid.

Samal teemal: