Kolmele Tori Põhikooli õpilasele Juta Musta nimeline stipendium
Riigikogu liige Kadri Simson külastas eile Tori Põhikooli, kus andis noortele stipendiaatidele üle aukirjad ja sõlmis nendega lepingu.
Vallavanem Kaie Toobal, Tori Põhikooli direktor Pille Usin, stipendiumi saajad Tanel Kask, Mari-Liis Tasane ja Sille Altpuu, juhendaja õpetaja Anne Rätsep, Riigikogu liige Kadri Simson. Foto erakogust
Traditsioonide kestvuses
Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamise eelselt toimub Tori Põhikoolis igal aastal traditsiooniliselt terve hulk kasvatuslikke ja meeleolukaid ettevõtmisi. Lisaks päevakohasele kontserdile ja direktori ning vallavanema kõnele kuuldi reedel taas paremaid õpilaste koostatud kodu-uurimistöid ja anti välja Juta Musta nimeline preemia. Preemiafondi on loonud kooli kunagise eluaegse õpetaja ja kodu-uurija Juta Musta mälestuseks ning kodu-uurimuslike tööde toetamiseks pedagoogi poeg professor Aadu Must ja pojatütar Kadri Simson. Tartu Kultuurkapitali juurde loodud fondist hakati esimest korda stipendiumi maksma 2011. aastal. Direktor Pille Usin ütles, et nende koolis on kodu-uurimisega tegeldud aastakümneid ja sellele pani aluse 1949-1991 koolis õpetajana töötanud Juta Must, kelle elu oli sünnist surmani seotud oma kodukohaga.
Kodu-uurimuslik konverents selgitas stipendiaadid
Eile esitlesid 9. klassi õpilased kuut paremat 2012/13 ja 2013/14 õppeaastal valminud uurimustööd.
Mari-Liis Tasane tegi ettekande „Tori Põhikooli endised õpetajad ja koolitöötajad, kes on maetud Tori kalmistule“. Õpilase juhendaja on õpetaja Anne Rätsep. Siret Jõgiste teemaks oli „Tori vallavanemad ja valla areng taasiseseisvunud Eestis 1991- 2013“, juhendaja õpetaja Heli Mitt.
Karol Kaldoja valis uurimisaineks „Spikerdamine Tori Põhikoolis“, juhendaja õpetaja Harri Kivi.
Gert Särev tutvustas oma tööd teemal „Populaarsemad eesnimed Tori Põhikoolis“, juhendaja õpetaja Heli Lilleste. Sille Altpuu teemaks said „Veekogud Tori vallas“, juhendaja õpetaja Astrid Roosileht. Tanel Kask teadis uurimuse põhjal rääkida teemal „Jahipidamine. Vanu ja uusi jahijutte“, juhendaja õpetaja Kai Kukk.
Innustamaks õpilasi veelgi rohkem uurimistööga tegelema otsustas hindamiskomisjon sedakorda nimetada stipendiumi saajateks Mari-Liis Tasane, Sille Altpuu ja Tanel Kask.
Pärnumaal tähistatakse riigi sünnipäeva kahel päeval aastas
„Kui sa tead oma kodukoha ajalugu ja armastad oma kodupaika, siis hindad ja armastad sa ka Eestit,“ meenutas õpilaste ees sõnavõtuga esinenud Kadri Simson oma vanaemalt õpitud lihtsat asja. „Tähistades Eesti Vabariigi aastapäeva Pärnumaal, saame me uhkust tunda selle üle, et Eesti Vabariik jõudis Pärnumaale varem kui kusagile mujale Eestis. Ehkki vabariigi aastapäevana tähistatakse uue riigi väljakuulutamist 24. veebruaril Tallinnas Eesti Panga ruumes, kuulutati see tegelikult esmakordselt välja 23. veebruaril Pärnus Endla teatri rõdult,“ rõhutas Simson tõsise oma maakonna patrioodina tõsiasja, mis võiks õigupoolest anda pärnakatele täieliku õiguse nõuda aastapäeva tähistamist just 23-ndal, mitte 24. kuupäeval. „Kas vabariigi väljakuulutamine väiksemas linnas siis ei loegi? Teine meeldiv võimalus on aga tähistada seda kaks päeva järjest,“ leidis rahvaesindaja oma küsimusele hea kompromisslahenduse. Simson viitas ka sellele, et eestluse sünniloos leidub teisigi hetki, mis jõudsid Pärnumaale varem kui ühtegi teise Eesti piirkonda: „Siin pöörduti meie poole esimest korda sõnadega „armas Eesti rahvas“ ja pöördujaks oli eestlane. Varem olid meid eestlasteks kutsunud teised, kuid me ei olnud seda püsivalt omaks võtnud. Sellest hetkest alates aga võttis see nimi ka meie enda südames juured alla.“
Simson tunnustas seekordseid stipendiumi saajad, kes uurisid põhjalikult oma kodukoha ajalugu. Neid ootavad ees õpingud gümnaasiumis ja ülikoolis. „Kindlasti on uurimusega kasu ka kogemusest, mida saadi neid töid koostades ja kaitstes. Noorematel on aga kõik seesama veel ees,“ sõnas Simson sõnavõttu kokkuvõtvalt lõpetades ja head vabariigi aastapäeva soovides.
Üks lapike maad
Kontsertosas laulsid 3. klassi õpilased laulu "Tahan presidendiks", aga 2. kuni 4. klassi laulusuudest kõlas "Üks lapike maad". 5. klassi neiud Elizabeth, Karina, Eliise ja Kairi esitasid „Laul kodust“. 1.-2. klassi näiteringi ja 3. klassi kandleringi õpilased tulid kuulajate-vaatajate ette folkloorikavaga „August Pulst 125.“ Kooliperet austas oma tervitusega ka vallavanem Kaie Toobal.
Lippudega rongkäigus
Südapäeval kogunesid 5.-9. klassi õpilased, algklasside esindajad, külalised kolonnis koolimaja ette ja alustasid ühist lippudega rongkäiku kalmistule. Presidendi üleskutset järgides süüdati küünlad Tori Põhikoolile oluliste inimeste haudadel. Mälestati õpetajaid Mari Künnapas ja Juta Must. Kalmudel kõneles Tori muuseumi metoodik Lea Puust. Vabadussõja samba juures asetas iga klassi esindaja mälestusmärgi jalamile küünla. Kõne pidas Tori vallavolkogu esimees ja lastevanemate hoolekogu liige Kalev Kiisk. Mälestusminutid lõpetati ühislauluga „Mu isamaa armas“.
Samal teemal:
