Pöördudes Tahkuranna vallas Via Balticalt kõrvalteele, et mere poole liikudes jõuda Konstantin Pätsi mälestussamba juurde, jääb vasakut kätt maakividest laotud hoone, kus 23. küünlakuu päeval 135 aastat tagasi kuulutas tulevane Eesti esimene president oma vastsündinu häälel saabumist siinsesse vastuolude rohkesse maailma.
Tahkuranna rahvale on saanud harjumuseks koguneda igal aastal 23. veebruaril Pätsi monumendi juurde, et avaldada jätkuvalt austust oma valla aukodanikule ja suurmehele. Veidi enne kella üht päeval veeresid bussid kohale. Ühest bussist väljusid Tahkuranna kooliõpilased, teisest bussist astusid välja Sindi gümnaasiumi õpilased. Eesti Lipu Selts oli võtnud kaasa suured kandelipud. Need jagati Uulu Põhikooli 12 lippurile, et parklast sammuda ühtses rivis graniitsamba juurde, kus jäädi lippude lehvides auvalvesse. Kaitseliidu Pärnumaa Maleva Kikepera Malevkond oli auvahtkonnas.
Fonogrammilt kõlanud Eesti hümnile püüdsid kõik kaasa laulda. Seejärel võis nautida Tahkuranna Lasteaed-Algkooli deklamaatorite sõnaosavust, kes olid nähtavalt palju vaeva näinud selleks, et pikad sisukad tekstid eksimatult ette kanda.
Järgnev ajalookokkuvõte Konstantin Pätsi ajast ja elust sisaldas üksikuid märksõnu, mille meenutus tõi kauged ajad uude päeva. „Hakkame vastu!” kõlas Pätsi suust, kui ta 1918. a. novembris põrutas rusikaga vastu lauda, sest Punaarmee oli Saksa vägede taandumise järel asunud noort Eesti Vabarriiki ründama. Pätsi võib kõhklematult pidada Eesti riigi sünni ämmaemandaks. Tema nimega seostuvad Päästekomitee esimees, esimene valitsusjuht ja ka esimene riigipea.
Taas võis näha koolilapsi. Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased esitasid õpetaja Eneli Arusaare juhendamisel sõnalise põimingu, mis ei jäänud mõtteteravuselt ja esituslaadiga vähemalgi määral eelnevalt esinenud lastele alla.
Värvikust lisasid kirjud rahvariidest seelikud ja käes hoitud rukkilille sinisel lehel olevad pääsukesed.
Tahkuranna Vallavolikogu esimees Kalmer Metsaoru tundis heameelt selle üle, et väike vald sünnitab ka tänapäeval suurmehi. Maailmameister Andrus Veerpalu on samuti siinse kandi mees, kelle üle võib sama suurt uhkust tunda.
Pärnu Maavalitsus ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu pärjad asetasid haridus- ja kultuuriosakonna juhataja kohusetäitja Hede Martšenkov ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige Eeri Tammik. Pärnu linna poolt asetasid pärja abilinnapea Jane Mets ja Pärnu linnavolikogu aseesimees Uno Mirme. Edasi järgnes lühike sõnavõtt ja pärja asetamine K.Pätsi muuseumi poolt. Pärja asetas veel Kaitseliidu Pärnumaa Maleva Kikepera Malevkond
ja Sõjahaudade Hoolde Liit.
IRL-i Väärikate klubi esinaine Mari Suurväli ja Heldur Paulson kandsid hoolt selle eest, et Sindi lapsed said külastada esimese presidendi kodukohta.
