Alles see oli, kui mitmekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi kirjutas autogramme tuliuude olümpiaraamatusse «Vancouver 2010». Nüüd saab Kristina teha sedasama päris enda raamatusse, milles peitub tema eneseleidmise lugu, õpetus iseseisvaks eluks, kirjeldus läbielamistest ja rõõmudest ning selgitused seni varju jäänud tagamaade kohta.

Kristina Šmigun-Vähi ütles esimesel oma elulooraamatu "Kristina" esitlusel ajakirjanikele, et see on ühe tavalise eesti tüdruku raamat, kes oskas unistada suurelt.

Sellel kohtumisel tunnistas Kristina, et esimest korda on tal tõeliselt hea meel ajakirjanikega kohtuda. Oli ju ajakirjandus varasematel aastatel Kristiinat liigse kriitilisusega kohelnud ja sellega asjatuid pisaraid esile kutsunud. Isegi raamatut kirjutada aidanud spordiajakirjanik Jaan Martinson kahetses mõnegi ülekohtuse materdamise pärast.

„Minu raamat on lunastus ja lõpparve senise eluga,“ ütleb Kristina Šmigun-Vähi, kes on asetanud mõnel juhul ka viha ennast teenima ja pannud taltuma konkurente ning ajakirjandust. Raamatust leiab võitleja natuuri õpetlikuse sellest, kuidas kasvada isiksuseks, kes ei tunnusta mitte mingisugust allaheitlikust elu karmidele katsumustele.