Sindi Gümnaasiumi õpilased rullisid Rüütli platsi murul lahti 7X11 m suuruse Jalgpallihaigla vutifännide lipu

Eile tähistati viiendat korda järjest Rüütli platsil Eesti lipu päeva. Kui 2007. aasta 4 juunil oli kasutada vaid 5 kandelippu, siis eile toodi platsile 127 lippu ja lisaks vutifännidele kuuluv maailma suurim, mõõtmetega 7 X 11 meetrit, sinimustvalge lipp, mille rullisid lahti Sindi Gümnaasiumi lipukultuuri edendamise esireas sammuvad koolinoored. Kui 2007. aastal puudus Rüütli platsil puhkpilliorkester ja Rannakõlakotta jalutati ilma marsihelideta, siis sedakorda mängis Rein Vendla dirigeerimisel Pärnu Noorte Puhkpilliorkester koos Pärnu Ühisgümnaasiumi noorte pasundajatega. Endla monumendi trepil laulsid Sindi Lasteaia ansambli Top Ten naised, kes on korduvalt nii Pärnumaa kui üleriigilistel vokaalansamblite võistlustel saavutanud auhinnalisi kohti.
Kõigil viiel aastal on päevakava juhtinud Birjo Piiroja, kes suudab väga meisterlikult erinevaid esinemisi oma sõnaliste vahepaladega siduda. Ta teeb seda osaliselt ka täiesti improvisatsiooniliselt, mis muudab esituse palju siduvamaks ja huvitavamaks. Birjo Piiroja alustas Juhan Kunderi luuletusega „Munamäel, mille sisu on: „Siin on ilus elada“. Deklamatsiooni järel ütles ta, et Eestis on ilus elada senikaua, kuniks meis, kodanikes jätkub armastust ja austust oma riigi, lipu ja teineteise vastu.

Seejärel meenutas Birjo Piiroja meie kõikide armsate Eesti emade päeva, mil hulk Pärnumaa noori viisid ellu tema nägemuses midagi imelist, kui andsid oma südametele võimaluse rääkida kodumaa armastusest, sümboolikast ja ligimese hoolivusest. Varajasel hommikutunnil kogunesid noored, et aidata Sindi linnas heisata lipud nende kaaskodanike majapidamistes, kus see miskipärast tegemata oli jäänud. „Olen enam kui veendunud, et kui Eesti Üliõpilaste Selts enam kui 100 aastat tagasi andis aluse meie riigilipu sünniks, tegid nad seda samasuguse armastusega kodumaa vastu nagu Pärnumaa nooredki,“ ütles Birjo Piiroja, kes on lipuseltsi tegevust oma ühiskondliku aktiivsusega aastaid toetanud ka ilma kuulumiseta Eesti Lipu Seltsi.

Endla monumendi trepil kõnelesid Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja Eesti Lipu Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Andres Metsoja pööras rahva tähelepanu sellele, millisesse järjestusse on asetunud väärtused meie elu keskel ja millist kohta peaks omama sümbolite mõistmine igapäevases tegevuses.

Sümbolitel jätkas ka Toomas Kivimägi, kes näeb selles alati olulist kohta, kuid veel tähtsam roll on neil täita keerukatel aegadel, sest sinimustvalged värvid hoidsid meid õlgõla kõrval okupatsiooni aastatel. „Need värvid panid meis vabaduse hõõguvad söed leegina põlema laulvarevolutsiooni päevadel sadade, et mitte öelda tuhandete sinimustvalgetega,“ meenutas Toomas Kivimägi ja märkis, et lipp on jäänud kuidagi unarusse nüüd, kui seda on luba vabalt kasutada. Vastupidiselt mõnede arvamusele ei näe Toomas Kivimägi n.ö. kahte Eestit, vaid ikkagi üht Eestit ja ühte vabadust. Veel küsis linnapea retooriliselt, mis asi on lipu päev? Ta tahab edaspidi väärtustada ka Pärnu lippu, sest seegi on sümbol. Tulevikus näeks ta oma kodulinnas kõrvuti Eesti lippudega majadel lehvimas ka Pärnu lippe. „See oleks sümbol, mis muudab Pärnu eriliseks ja liidaks pärnakaid omavahel,“ ütles Toomas Kivimägi, kelle sooviks oleks juba Eesti Vabariigi 100-al sünnipäeval näha majadel nii Eesti kui Pärnu lippu ja kutsus pärnakaid juba homme muretsema ka Pärnu lippu ja teist lipualust või –masti.

„Meie, eestlased, oleme teatavasti väga vana rahvas ja oleme uhked, et meil on ka üsna vana lipp. Eriliseks muudab selle lipu aga tõsiasi, et meie esmalipp on reliikviana säilinud – läbi kõigi ajalookatsumuste. Siiski teame: suurema osa – kaheksa aastakümmet – meie lipu 127 aastast oleme sunnitud olnud seda lippu peitma või mõnel juhul koguni maha salgama,“ rääkis Trivimi Velliste oma kõne sissejuhatuseks ja jätkas inimese kummalise tahtega sellest, mida parajasti pole. Kui sinimustvalge lipu heiskamine oli valju karistuse ähvardusel rangelt keelatud, oli selle keelu rikkumine suur sangaritegu, siis nüüd lihtsalt enam ei viitsita, nentis lipuseltsi esimees.

Trivimi Velliste seisukohalt on lipu heiskamine üks viise, kuidas kinnitada üksteisele oma ühtekuuluvust isegi siis kui mingites üksikasjades omatakse erimeelsusi.

Lipuseltsi esimees peab märkimisväärseks Pärnumaa noorte algatust minna appi eakatele majaomanikele, et nendegi ukse juures lehviks sinimustvalge lipp. Mõte sai kõigepealt teoks Sindis, kus on ka hoiul Eesti Lipu Seltsi 127 noormaalmõõtmes lippu, mis toodi lipu päeval Rüütli platsile.

„Sindi Gümnaasiumi õpilased ja mitmed teised väikelinna noored võtsid kätte ja kõndisid emadepäeval läbi tänavad, maja maja järel ja küsisid viisakalt, kas nad tohiksid aidata lippu heisata. Mõnelgi puhul vastati, et lippu ei peagi heiskama, see on vabatahtlik ja abi pole tarvis. Kuid oma üllatuseks märkasid noored, et mõnegi keelduja ukse kõrval lehvis peagi riigilipp! Jutt oli siiski mõjunud!“, kirjeldas Trivimi Velliste noorte tegevuse mõju efektiivsusest, mis toimis sundimatult.

Rongkäigu liikuma hakates avanes ootamatult vahva pilt kui Eesti Lipu Seltsi esimehe Trivimi Velliste kõrvale astusid lippusid käes hoidvad Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja Pärnu maavanem Andres Metsoja. Rongkäigu lõppedes asetati 27 lippu kõlakoja ees olevatesse spetsiaalselt taolisteks puhkudeks valmistatud lippude alustele.

Kõlakojas mängis ansambel Manija poisid ja kiviparketil keerutati muusika taktis jalga. Pärast ühte tantsulugu astus Pärnu linnakodanik Eha Allik juurde ja palus kirjutada, et tal on ettepanek ehitada kõlakoja ette korralik puidust tantsupõrand.

„Hoidkem Eesti lipp kõrgel. Ma kutsun Teid järgima Pärnumaa noorte eeskuju, kes on aidanud ligimestel lipp majale lehvima panna seal, kus puudub iseseisvaks teostuseks jõud. Kui Sinu naabrimajal ei lehvi lipupäeval trikoloor, siis astu julgelt ligi ja anna selleks enda abikäsi,“ nende sõnadega lõpetas Birjo Piiroja kaunilt läbiviidud lipu päeva, mille peakorraldaja oli Eesti Lipu Selts.

*

Veel enne käesoleva aasta lipu päeva

toimumist on Eesti Lipu Selts mõelnud juba järgmise aasta lipu päeva läbiviimisele, mida tahetakse korraldada märksa suurema osavõtjate arvuga. Peaesinejaks on kutsutud Tõnis Mägi, kes on hästi vastuvõetav väga erineva ea ja muusikalise maitsega inimestele. Esinemise kohaks on broneeritud Pärnu Vallikäär. Päeva kordaminekule on lubanud oma õla alla panna nii linna- kui maavalitsus. Sündmust toetavad isiklikult Pärnu linnapea Toomas Kivimägi ja Pärnu maavanem Andres Metsoja.

Eesti Lipu Seltsi tegevus ei piirdu üksnes lipu päeva korraldamisega Pärnus ja mõnes teises paigas, vaid hõlmab põhikirja kohaselt aktiivset osalust ühiskonnas aastaringselt. Üleriigiliselt on Eesti Lipu Seltsi tegevust toetamas Kodanikeühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei. Just tänu Riigikantseleile on olnud võimalus lipuseltsil muretseda kaugelt üle 100 kandelipu, mida on kasutatud lisaks lipu sünnipäevale veel väga paljudel teistel sündmustel. Näiteks kasutati neid samu lippe ka Tallinnas Vabadussõja ausamba avatseremoonial.

Tuntud noored mängijad kutsusid lipu päeval endast suuremaid maletama

Ranna kõlakojas

Viimase pildi juures kuulub eriline tänu Indriko Nurmojale, kelle ainukorraldada oli lippude ja lipualuste transport selleks, et kõige tähtsam osa sinimustvalge sünnipäevast oleks vankumatu kindlusega esindatud.

Samal teemal: