„Kuldleheke“ kogub noored vokaalsolistid üle Euroopa Pärnusse

Pärnu Kunstide Maja korraldab alates homsest kuni 29. septembrini kestva III Rahvusvahelise laste ja noorte festivali „Kuldleheke“.

Toimekas kolmik Priit Kask, Mart Tõnismäe ja Tiit Erm, kelle kõrval pidanuks kindlasti pildil olema ka korraldustoimkonna neljas liige Endla Murd

Festival arvestab laste ja noortega, kelle tegemised seonduvad suuresti õppimise ja huvialaste teadmiste rikastamisega. Nii valmivadki peamiselt sügisest kevadeni teadmistega täidetud värsked rohelised „lehekesed“, mis suve möödudes muutuvad sügisel kuldseteks teadmisteks ja oskusteks. Tegemist on vokaalsolistide konkurss-festivaliga, mis toimub pop-jazz ja rahvalaulu kategooriates. Hindamise viib läbi rahvusvaheline žürii. Kontserdid toimuvad nii linnas kui maakonnas, ühtlasi töötavad laulu ja tantsu töötoad.

Rahvusvahelise sündmuse korraldustoimkonna tuumiku moodustavad neli inimest: festivali direktor Tiit Erm, muusikaline juht Endla Murd, kunstiline juht Mart Tõnismäe ja festivali koordinaator Priit Kask.

Mart Tõnismäe kogemused kõnelevad sellest kui tähtis on mõõduvõtmine võõrsil elavate eakaaslastega. „Teistes maades korraldatakse väga palju erinevaid laulmisi ja pillimänge ja kui meie lapsed saavad vastavalt rahalistele võimalustele paari-kolme kaupa neid tegemisi külastada, siis on see kindlasti nende arengule lisaboonuseks.“

Tiit Erm vastab küsimusele, millest traditsiooniks kujunev festival oma algse tõuke on saanud. „Kunstide maja laulusõbrad väisavad keskmiselt neljal korral aastas välisriike ja kuna me ise käime rahvusvahelistel festivalidel, siis on tihti küsitud miks me ise ei korralda sarnaseid ettevõtmisi ega anna põhjust ka neile meie maaga lähemat tutvust sobitada,“ räägib Erm, kelle sõnul on Pärnu Kunstide Maja lapsed pidevalt saavutanud nimetamisväärseid tulemusi, mis paneb omakorda festivalide korraldajaid välismaal rohkem huvituma Eestimaast.

Esimene festival peeti üksnes kohalike lastega, kuhu välismaalasi ei kaasatud. Tookordsed võitjad olid Getter Aron, Hannele Uutsalu ja Karmen Kõrnas. Festivali hea kordaminek julgustas ja lubas loota järgmisel aastal ka välismaalasi esinema. Eelmisel aastal toimuski festival juba rahvusvahelise nimetuse all ja osalejateks oli 8 riiki. Kuna Maarjamaal peetakse rahvusvahelisi laulukonkursse vähe, siis selle algatusega avas “Kuldleheke” Eestis täiendava võimaluse andekatele Euroopa noortele ja tõi maailma ka meie oma noortele märksa lähemale.

„Käesoleval sügisel jätkame juba 12 osaleva maaga. Tulijate hulgas on taas Poola, kes võitis möödunud aastal festivali Grand Prix. Soovisime, et võitja Karolina Szczepanik tuleks festivali avamise ajaks laulma, aga kahjuks kattub aeg ühe teise sündmusega kus ta peab kohal olema. Siiski tahaksime edaspidi jätkata traditsiooniga, et eelmise aasta peavõitja tuleb järgmisele festivalile esinema. Rumeenia laulja Georgiana Dariescu võitis rahvalaulu Grand Prix ja seegi riik on ennast jälle osalema registreerinud. Tulevad veel Türgi, Venemaa, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Ukraina, Serbia, Malta ja muidugi on kohal meie oma Eesti lauljad, Itaalia tulek jäi lahtiseks,“ annab Erm ülevaate tänavuse festivali külalistest.

Konkursil peetakse eraldi arvestust neljas grupis: 7 - 9 aastat; 10 - 12 aastat, 13 - 15 aastat, 16 - 19 aastat. „Pidasime žüriiga nõu ja leidsime, et üle kümne-kaheteist osavõtja pole otstarbekas gruppi paisutada. Tuleb arvestada, et hindamiskomisjon saaks rahulikumalt ja paremini oma tööd teha,“ selgitab Erm lauluvõistluse korralduslikku külge ja toob negatiivsete ilmingutega näite kohast, kus hinnati ühes grupis kolm korda suuremat esinejate hulka.

„Mullu toimus rahvuslik väljasõit Kurgjale, kus päike tegi ilusa päeva näol kauni kingituse. Vastasime sellele omapoolse kingitusega kui näitasime mägede maalt Itaaliast, Poolast ja mujalt tulijatele Kurgjat, metsasid ning üldse Eestimaa kaunist loodust. Külalised omakorda tegid kingituse rahvariietes liikumise ja rahvalikke laulude esitamisega,“ meenutab Erm meeldejäävat sündmust ja loodab, et käesolevaks festivaliks valitud Vango puhketalu pakub samaväärselt elamuslikke naudinguid nii esinejaile, publikule kui ka võõrustajaile endile. Meeskonna sooviks on naturaalse rahvaliku laulu tõstmine kõrgemale tasemele kui ta seni on pop-jazzi taustal tegelikult välja paistnud.

Tõnismäe usub, et Vango talu vana arhitektuur ja seal olev endiste aegade tööriistade muuseum lisab miljööväärtuslikult rahvuslikus stiilis esinemistele täiendavat naudingut. Tõnismäe hinnangul on endisaegse talu majapidamise ja töökultuuri nägemine ühtviisi põnev uudistamine nii oma noortele kui ka kaugelt saabunutele. „Programmi kavas ongi tutvumine sealse olustikuga, mille abil saab luua ka vastava ajastu meeleolu. Peremees on lubanud kala suitsetada ja perenaine valmistab rahvuslikku toitu,“ räägib Tõnismäe Vango talus toimuvast tegevusest. „Kurgjal valmistatud rahvuslik söök maitses kõige paremini just külalistele, samal ajal meie oma lapsed ei olnudki nii vaimustuses,“ täiendab Erm imestunult Tõnismäed. Musitseerimine toimub naturaalsel häälel ilma võimenduseta. Tantsutuurid võtab üles rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit ja õpetab rahvalikke tantsusamme. „Kurgjal õpetati „Kaerajaani“ ja väga vahva oli vaadata, kuidas näiteks türklased kaerajaani õppisid,“ meenutab Tõnismäe olnut sellest kuidas teised rahvad tollel päeval sulandusid meie rahvuskultuuri ja loodab nüüdki sama kaasakiskuvat õppimist.

Festivali teine pool on pop-jazz.

Ermi tähelepanekul üllatas mullu žüriid üldine lauljate kõrge tase, sest toimub ka konkursse kus pole nii puhtalt laulmisi. „Ka meie endi poolt on välja pandud väga head lauljad ja see tõstab festivali taset,“ kinnitab Erm, kes kiidab näiteks Karmen Kõrnase tublidust. Alles juunis võtsid Amalfi rannikul asuvas Maiori linnas toimunud Itaalia laulukonkursil “Eurokids” duetti laulnud Pärnu Kunstide maja õpilased Karmen Kõrnas ja Maret Palusalu teise koha. Samas võitis Karmen arvestuses 13 kuni 16 aastat parima show eest Georgia eriauhinna. Lisaks kutsetele Peterburi ja Sofia konkurssidele sai Karmen nimelise kutse veel Malta konkursile. Kunstide maja laululastega teevad head tööd Anne Uusna, Margrit Kits, Endla Murd.

Eesti Lauljatest osaleb festivali konkursil ka Rael Rent, kes võitis 2011. aastal lauluvõistluse Sügisulg Grand Prix, samuti Triin Veissmann, kes saavutas samal aastal rahvusvahelisel konkursil Carpathian Star esimese koha Rumeenias, aga ka Majowa Nutka festivalil Poolas 2012. aastal osalenud Carolyn Grants (kolmas), Liset Muhu (teine) ja Maret Palusalu (esimene).

Festival algab neljapäeval koolikontserditega Kuninga tänava Põhikoolis ja Pärnu Hansagümnaasiumis. Õhtul kell 19.00 toimub festivali pidulik avamine Pärnu Kunstide Majas.

Rahvalaulu konkurss algab reede keskpäeval Vango talus ja pop-jazz konkurss toimub laupäeval Pärnu Kunstide Majas. Žürii tööd juhatab rahvuslike laulude vallas Karin Veissman ja popp-jazz žanris Andres Haugas. Festivali lõpetamine ja autasustamine toimub Pärnu Kunstide Majas 29. septembril algusega kell 19.00 ja osalejad lahkuvad pühapäeval.

Festivali toetavad Pärnu Linnavalitsuse Haridus- ja Kultuuriosakond, Villa Artis, Taastusravikeskus "Estonia".