Kuldne sügisretk tõi kõnniharrastajad Raeküla männikusse
“Pärnu kuldne sügisretk” on spordiselts Kalev liikumissarja “Käime koos” traditsiooniks saanud kepikõnd Raeküla metsaradadel, mis tõi tänagi sadakond tervisesportlast kaunisse loodusesse.
Karikad parimate ootel
Kella 11-ks oli end ametlikult registreerinud 91 osalejat, aga kõndijate hulgas oli neidki kes läksid terviseradadele ilma ametlikult nime kirja panemata.
Enne teekonnale asumist tegi tervisespordi juht Sirje Soovik üksnes talle omase ülitemperamentsel viisil kõigile kõndima minejaile hoogsa soojendusvõimlemise. Tiina Lillepalu mängis tempo hoidmiseks mõnusaid akordionipalasid. Tiina Lillepalu saatis muusikaga ka kõik teelised lähtekoridorist rajale ja võttis saabujaid uute lugudega vastu.
Pärast finišisse saabumistki ei andnud Sirje Soovik osalejatele asu ja käsutas kõik keset platsi kepimängule, mida taas saatsid lustakad pillilood.
Teekonna pikkuseks võis valida viie erineva distantsi vahel: 3, 5, 8, 10 või 12 km. Enamik valis 5 km pikkuse teekonna, aga oli neidki kes läksid pärast esimese ringi läbimist veel teist korda rajale. Kinnitamata andmeil oli noorim osaleja 6-aastane ja vanim 1926. aastal sündinud Linda Meier. Paljud kuldsel sügisretkel kõndijad on alalised osalejad. Raeküla elanik Maimu Kass ütles, et tema pole küll kõigil ühistel retkedel käinud, aga selle eest teeb mere ääres igal hommikul tunnikese kestel umbes 4 km pikkuse kepikõnni.
Igal aastal on kutsutud kõndima mingi eripärase riietusega. Kui eelmisel aastal tuldi rajale põlvikutega käima, siis sel aastal kutsuti kahe- kuni viieliikmelisi seltskondi kandma salle. Ka sel aastal anti silmapaistvamatele seltskondadele karikad ja jagati loosi tahtel erinevate firmade poolt välja pandud kingitusi. Loosi peavõiduks oli kaal. Üldse jagati loosi valikul väga palju meeneid ja ilma ei jäänud keegi. Paljud said ka rohkem kui ühe kingituse.
Hindamiskomisjoni otsusel ja kõigi osavõtjate heakskiitvate hüüdude saatel kuulutati parimaks sallikandjaks kolme ja poole aastane Elbrus. Berni Alpi karjakoer saatis kenasti kogu 5 km pikkusel metsarajal tervet perekonda Pärnust. Tänu Elbruse südikale osavõtlikkusele kena sinise salliga anti perele suur karikas.
Suure osavõtjate hulga eest said karika veel hotell Laine, Pärnu Lasteaed Mai ja Raeküla põhikool.
Sirje Soovik on sarnaste tervisespordisündmuste peakorraldaja olnud juba aastaid. Õigustusega võib öelda, et tema tõigi 14 aastat tagasi kepikõnni harjumuse Eestisse. Sirje Sooviku hinnangul on praegu enamvähem aktiivseid kepikõndijaid ca 30 tuhat, Pärnus ja Pärnumaal 3 tuhande ümber.
Kepikõnd kui sportlik liikumisviis sai praegusel kujul alguse 1997. aastal Soomes, kus tänapäeval tegeleb selle alaga regulaarselt üle poole miljoni inimese ja iga teine soomlane on vähemalt korra seda proovinud. Palju harrastatakse kepikõndi ka Saksamaal, Šveitsis ja Austrias, ala populariseerimiseks tehakse tublisti pingutusi ka USA-s. Ka Eestis ei peeta enam keppidega kõndijat vaimse puudega suusatajaks.
Kepikõnd on suurepärane vahend istuvast eluviisist tingitud hädade ennetamiseks või neist vabanemiseks.
Pildigalerii kuldselt sügisretkelt
