Heiko Kivila avas eile tööpäeva lõpul Sindi Linnaraamatukogu laenutusosakonna seintel oma arvutigraafika kolmanda näituse, mis on järg suvel korraldatud näitustele Pärnu Linna Keskraamatukogus ja Endla teatris.
„Kui kodu pole, pole ka kultuuri, seepärast armastagem kodu ja kultuuri, - kui kahest puuduks üks, meil polekski ju juuri,” kõlasid Ave Alavainu luuleread Sindi raamatukogu direktor Ene Michelis’i suust. Alavainu värsid sobitusid hästi kodulinna kunstiku tervitamiseks tema mitmeaasta pikkuse töö imetlemiseks.
Käesolev valik on koostatud naistest, mille foonile asetuvad kõige erinevamad pildikesed hetkenägemustes, millest ei tasu otsida väga reaalseid tabamusi. Nii võib Itaaliale iseloomulikus arhitektuuris kohata ootamatult mõnd Tallinna ümarat linnatorni punase katuseteravikuga ja muud ebatõepärast „Kunstiloomingut ei saa alati sõnades selgitada ja nii võib puududa ka selge sõnum, mida üks või teine pilt peaks sõnastama,” püüdis Heiko oma loomingu sisu vaatajale lähemale tuua. „Mõned kunstnikud veavad jooni lõuendile ja vaatavad, kuidas edasi maalida – minuga on teisiti,” rääkis Heiko sellest, et enne pildi vormimist nähtavaks sündmuseks on tal kogu kujuteldav juba enne töö juurde asumist pisemate detailideni peas olemas. Teinekord tundub tegevus seetõttu ka igava rutiinse toiminguna, kuna kujutluses valmisolev pilt vajab arvutigraafikasse tõstmiseks aeganõudvat tööd. Selles mõttes ergutavad pildikesed naistest vaimu, mis rutiinse töö tegemise juures võiks muidu loiduda. „Naised kaunistavad kodu, suhteid, ilumeelt ja kõike kuhu nad iganes ilmuvad,” püüdis Heiko naiste parimat osa nii sõnades kui arvutigraafikas esile tuua. Ka üks linnapea kanditaatidest, Anu Vassvik, ei jäänud ilma komplimendita, kui Heiko leidis, et naised kaunistavad isegi poliitikat.
Heiko elu on kõige rohkem kaunistanud Margit, kellega ta eile täpselt 17
aastat tagasi oli Sindis Samaaria kaupluses tutvunud. Heiko võttis esinemise ajaks pruuni peakatte kätte ja jutustas loo, mis on teda läbi 17 aasta tähtsamate sündmuste juures saatnud. Töötades müüjana, oli ta annud sama kaabut noorele neiule proovida. Sealt alates kasvas tutvus abieluks, mis on rõõmu valmistanud mõlemale.
Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent tundis heameelt, et alates oktoobrist alustas Heiko arvutigraafika õpetamist noortele huvilistele. „5 aastat tagasi alustas ta kitarrimängu õpetamisega,” meenutas Vent. Täna puhus Heiko omavalmistatud dudokoni. Ka miniatuurne võimendus on tema poolt valmistatud, et vilepilli heli jõulisemalt kõlaks. Naabrimees Risto Aaslaid vastas sellele parmupilli helidega. Tänusõnu jätkus Heikole ka naabrinaiselt Ave Aaslaidilt, kes tunnustas mehe abivalmis ja lahtisi käsi kõiges, kus head töömeheoskust vajatakse. Head sõnad ei tekitanud kulmukergitavaid ebaterveid küsimusi ei Heiko ega Ave abikaasades, sest kunstilembeline mees on kogu oma eluga tõeline härrasmees.
Loe veel:
