Politsei- ja Piirivalveameti kommunikatsioonibüroo pressiesindaja Hedy Tammeleht teatab, et korraldatava teabepäeva peaeesmärk on ohu ennetamine ning ohutuse tagamine merel, samuti osalejate teadlikkuse tõstmine seadusandlusest ning seaduskuulekuse ja käitumisoskuste arendamine.

Teadaolevalt uppus Siseministeeriumi statistika andmetel Eestis 2010. aastal 97 inimest (2009. aasta jooksul oli uppunute arv 61 ja 2008. aastal 77). Statistilised arvud näitavad, et olukord riigis on tunduvalt halvenenud võrreldes eelnenud aastatega. Lääne Prefektuuri piirivalvebüroo vastutusala neljas maakonnas hukkus 2010. aastal uppumissurma läbi 8 inimest (2009. aasta jooksul 4 ja 2008. aastal 8 inimest).

Merel juhtunud õnnetuste statistika näitab, et suures osas on probleemiks kalurid, kes on merele läinud paadiga või rannalähedasele püügile jalgsi, omamata päästevarustust ja sidevahendeid. Õnnetuste tagajärjel on juhtunud halvim – kaotatud inimelu.

Ohutu meresõidu eelduseks on korras navigatsioonivahendite, navigatsioonikaartide, side- ja päästevahendite olemasolu ning nende kasutamine. Samuti on oluline, et merele minnes oleksid täidetud muud väikelaevajuhile seadusega ettenähtud nõuded.

Käesoleva aasta alguses kehtima hakanud uus meresõiduohutuse seadus tõi väikelaevaomanikele kaasa mitmeid muudatusi ja täiendusi, mida teabepäeva kaudu edastab osalejatele Veeteede Ameti esindaja. Lisaks räägitakse väikelaevateede kavandamisest ning tänapäevase navigatsiooniteabe hankimise võimalustest.

Piirivalvebüroo esindaja annab ülevaate, kuidas on büroo vastutusalal tagatud merepäästega seotud tegevus ning kuhu pöörduda merehädas olles.

Tavaliselt on võimalik hädad ja õnnetused ära hoida ohtu ennetades, kuid paraku ei sõltu kriitilised olukorrad vaid iseendast ning õnnetused juhtuvad kellegi teise süü läbi ja meile ettearvamata. Sellistel juhtudel vajame kiiresti esmase abiandmise oskuseid.

Tihti kardetakse esmaabi anda, kuna puuduvad sellealased teadmised ja praktilised oskused. Õnnetusjuhtumi puhul on aga võimalik kannatanut aidata vaid siis, kui abi andmise oskused on olemas. Kiire ja oskuslik tegutsemine võib peatada kaaslase seisukorra halvenemise või vältida hukkumise. Seetõttu on oluline, et ka kalurid oleksid teadlikud, kuidas kannatanule esmaabi osutada.

Keskkonnainspektsiooni järelevalvestatistika näitab, et läbi aastate on enim rikkumisi tuvastatud kalapüügivaldkonnas. Jätkuvalt on üheks suuremaks probleemiks ebaseaduslikult, ilma nõutava tähistuse ja märgistuseta püügile seatud püügivahendid, mis on tihtipeale ka lubatust väiksema silmasuurusega. Keskkonnainspektsioon selgitab kaluritele kehtivaid püüginõudeid ja on valmis vastama neid huvitavatele küsimustele.

Lähtuvalt eelpool mainitust viib piirivalvebüroo projektitegevusega läbi teabepäevad kalureile, edastades sihtgrupile teadmised seadusandlustest ja esmase abi andmisest, ennetamaks edaspidiseid õnnetusi ja ohuolukordi merel ning tõstmaks osalejate seaduskuulekust.

Olete oodatud teabepäevadele:
Pärnumaal 29.03. Pärnu Maavalitsuse saalis;
Hiiumaal 13.04. Kärdlas, Tuuru majas;
Saaremaal 19.04. Kuressaare Ametikoolis;
Läänemaal 20.04. Haapsalus, Läänemaa Arenduskeskuses.

Kava:
10.30–11 kogunemine, registreerimine
11–11.10 sissejuhatus
11.10–12 meresõiduohutus (Veeteede Amet)
12–13 merepääste (Lääne Prefektuur piirivalvebüroo)
13–13.30 kohvipaus
13.30–14.30 kalapüügijärelevalve (Keskkonnainspektsioon)
14.30–16 esmaabi (Eesti Punane Rist)
16–16.30 küsimused, arutelu

Projekti „Teadlik kalur“ toetavad koostööpartnerid: Veeteede Amet, Keskkonnainspektsioon, Eesti Punase Risti maakondlikud seltsid, Pärnu Maavalitsus, Kuressaare Ametikool, MTÜ Hiiu Kala, MTÜ Saarte Kalandus ning MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts.

Projekti raames soetati veekindlad mobiiltelefonikotid teabepäevadel osalejatele, eesmärgiga suurendada merehätta sattumise korral võimalust hädateate edastamiseks merepäästet teostavale ametkonnale. Veekindel kott on vajalik merele minnes kaasa võtta mõistagi koos laetud mobiilsidevahendiga.