Mõnikord läheb redelautot tarvis mitmed vahetused järjest ja teisel juhul seisab ootevalmiduses väga palju päevi
Karl teenib Pärnu päästeomandot juba kolmandat aastat; korvi juhtpult

Alates eilsest kuni laupäevani saavad kõik huvilised üle Eesti külastada riiklikke ja ka vabatahtlikke päästekomandosid.

Enamik lastest tõusnuks meelsasti samuti taevasse; Antti Lääts kõneleb humoorikalt ja põnevalt

Päästjad tutvustavad uudistajatele oma tööd, samuti on võimalus päästjatele küsimusi esitada ning lähemalt vaadata ning katsuda päästetehnikat ja –varustust, selgitab Päästeameti pressiesindaja Annika Koppel. Lisaks saab ülevaate tule ja veega seotud ohtudest ning õpetatakse ka õiget käitumist tulekahjude korral. Oodatud on igas vanuses huvilised, tulla võib nii gruppide kui peredega. Siiski on soovitav eelnevalt oma tulekust märku anda.

Organiseeritud tuletõrje 93. aastapäeva puhul astutakse suure põnevusega avatud ustest sisse ka Pärnu tuletõrjujate juurde, kus iga tunni järel vahetuvad uued õppepäevast osasaajad. Ühe huvilisena sattusin samasse gruppi Sindi Lasteaia eesti ja vene mudilastega, kes sõbralikult tõugeldes püüdsid nüüdisaegset tehnika viimast sõna võimalikult lähedalt näha ja kuulda mida päästekomando juhtivpäästja Antti Lääts kõige kohta humoorikas sõnaseades selgitusteks juurde lisab.

Lapatriinu ja Päikesejänku rühmade laste aktiivne sekkumine küsimuste ja vastuste ütlemisega ei jätnud kahtlust sellest, et nad on juba varemgi teatud määral sarnaste teadmiste omandamisega kokku puutunud. Nüüd oli võimalik teadmisi olulisel määral täiendada ja kõike väga praktilisel viisil ka ise kogeda. Esmast võpatust ja hetk hiljem suurt elevust tekitas ootamatult tööle hakanud häirekell. Silmapilkselt ilmusid laste ette jooksvad mehed, kes riietusid spetsvarustusesse kiiremini kui laste silmad kordagi pilkuda jõudsid ja juba istusidki päästjad autos, mis samas ka kohalt liikus. Sedakorda küll mitte garaaži väravatest kaugemale, sest häire peatati. Lääne päästekeskuse pressiesindaja Evelin Trink ütles, et taolisi kiireid tühistamisi tuleb ikka ette ja see polnud üldsegi mõeldud lastele demonstratsioonesinemiseks.

Lääts rääkis, et peale häiresignaali saamist on meeskonnal aega garaaži jooksmiseks, riietumiseks, autole istumiseks ja tänavale jõudmiseks kõigest üks minut.

Erilist põnevust tekitas lastes kohtumine Karliga. See on Pärnu päästekomando redelauto, mis sai kõiki kombeid ja traditsioone arvestavalt pidulikult sisseõnnistatud 2009. aasta 3. märtsil. Karliks ristiti ta vabatahtliku tuletõrjeseltsi ridadesse astunud ja hiljem ametiredelil komandopealikuks tõusnud Karl Lorenz´i mälestuseks. Karl sündis kahasse Man konveierliinil valminud baasmudeli ja Metz´i autotehases saadud pealisehituse tulemusena Saksamaal.

Päästemees, kellega koos õnnestus mul peaaegu täis spetsvarustuses redeli korvis linna katuste kohale tõusta, rääkis teleskooptõstuki tehnilistest võimalustest. Maksimaalselt võib redel välja sirutuda 32 meetri kõrgusele. Selleks kulub aega samuti 1 minut. Pärnu oludes võimaldab see päästetöid peaaegu kõigi majade juures, sest kõrgemaid kui 8 või 9 korruselisi elamuid, hotelle ja muid hooneid pole. Kõrgemad hooned on üksnes mõned tööstuslikud objektid, aga nende katustelt ei tule loodetavasti inimesi päästa ja kustutustöödeks ei pea tingimata alati hoonest kõrgemale tõusma.

Küsimusele kui sageli nädalas või kuus keskmiselt redelautot tarvis läheb tuli vastuseks õlakehitus. Öeldi, et mõnikord läheb redelautot tarvis mitmed vahetused järjest ja teisel juhul seisab ootevalmiduses väga palju päevi.

Lapsed pidid paraku sedakorda jääma siiski garaaži väravate juurde seisma ja pead nõnda palju kuklasse lükkama kui see vähegi õnnestus. Redelauto ümbermineku ohtu karta pole, sest raskuskeskme ohtlikku kaugusesse nihkumise korral hoolitseb elektrooniline aju ohutuse eest. Elektroonikat ja robotajudega juhtimist on tänapäevastel päästeautodel rohkelt. Näiteks alla tulekuks ei teinud päästemees midagi muud kui vajutas nuppudel automaatrežiimi tööle, asetas käed risti rinnale ja redel pakkis end ilma täiendavaid juhiseid saamata korralikult algasendisse tagasi.

Siiski on päästeautod varustatud ka väga tavaliste kuid vajalike tööriistadega, mida on tarvitatud samahästi ka sajandeid tagasi. Üks selliseid vahendeid kannab nimetust huligaan ja selle haralise kangiga saab teha tulekollete avamiseks lammutustöid. Loomulikult ei puudu varustuse arsenaalist ka märksa nüüdisaegsemad tööriistad: lõikurid, võimsad suitsu minema hajutavad puhurid, veepumbad ja muu tarvilik tehnika, millega tasub kindlasti tutvuda.

Laste kohta ütles aga Trink väga olulise tähelepaneku. Tema sõnul kasvavad just tänastest mudilastest ja kooliõpilastest väga teadlikud kodanikud, kellelt tuleb lastevanematel hakata tarvilikke teadmisi omandama. Vanem põlvkond pole lihtsalt varem saanud nii palju ohutusalast teavet nagu seda praegu noortele jagatakse. Seega viivad lapsed päästealaseid teadmisi oma kodudesse.

Siiski nägid lapsed ka sündmuspaigale välja sõitmist

Samal teemal: