Leinapargis meenutati märtsiküüditamist
Täna möödub 62 aastat märtsiküüditamisest. Küüditamise ohvrite mälestamiseks korraldati täna Pärnu leinapargis tavapärane kogunemine, kus kuulati sõnavõtte, rahvalikke laule, pillimängu ja asetati pärgi või lillekimpe mälestuskivi ette.
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester Ardalion Keskküla jagab jumalasõna mälestuskivi juures
Mälestuskogunemisel võtsid sõna Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester Ardalion Keskküla, Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu Linnavolikogu aseesimees Jüri Kask, abilinnapea Jane Mets, Riigikogu liige Annely Akkermann, Pärnumaa Ülekohtuselt Represseeritute Ühendus “Pärnu Memento” esindaja Kirsti Portnov ja vabamikrofoni kasutajad.
Andrus Eelmäe luges luulet ja esitas kitarrimängu saatel rahvalikke laule, samuti esines Vana-Pärnu kultuuriseltsi lauluansambel Hõbedane koos akordionimänguga.
Toimus pärgade asetamine mälestuskivi jalamile.
Märtsiküüditamise aluseks oli NSV Liidu Ülemnõukogu 1948. aasta 26. novembril välja antud seadlus, mille alusel koostati Operatiivplaan "Priboi" ("Murdlainetus") projekt.
Märtsiküüditamist viidi Eestis läbi 1949. aasta 25-st kuni 29. märtsini. Kirsti Portnov ütles, et senini pole vägivaldne ümberasustatute täpne arv teada. Küüditatute arvuks pakutakse praegu 20 702 inimest, kellest Siberisse jõudis elusana 20 601. Kirsti Portnov meenutas, et Siberisse saadeti 25 aastaks asumisele näiteks nende samade rahvalikke laulude eest, mida täna Andrus Eelmäe laulis. Ta tõi näiteks 19 aastase Pärnumaa neiu, kes nüüd on 82 aastane, aga oma kaunimad aastad pidi veetma rasketes oludes eemal kodust ja kodumaast. Siiski läks tal hästi, sest algselt mõisteti talle isamaalise laulu laulmise eest surmanuhtlus.
Vana-Pärnu kultuuriseltsi lauluansambel Hõbedane
Nende näidete kõrval tunduvad teedeehituse mured või muud sarnased asjad tühiste asjadena, rääkis Andres Metsoja pärja asetamisel. Kui Ehitajate tee (Ehitamata tee) valmis ehitamine viibib, siis see ei purusta veel inimeste elukäiku ja inimesed võivad endiselt elada oma perede keskel!
Hoopis teine lugu oli tol ajal, kui Venemaa teostas eesti rahva nõrgestamise ja hävitamise
poliitikat ning perekonnad lahutati kõige lähedasematest, isegi sündimata lastest kuni muldvanade raukadeni. Selle teadmise juures väljendas Jüri Kask taaskordselt kahetsust, et koolinoored ei leia teed leinakivi juurde.
Riigikogu liige Annely Akkermann tundis kitsikust hoolimatuse pärast, millega inimesed suhtuvad oma rahva ajalukku ja möödunud aegade kannatustesse. Seda väljendab vaid üksikute leinalippude väljapanek majade juures.
Samal teemal:
