Liivaskulptuurid Pärnu keskrannas

Eeloleval esmaspäeval tehakse Pärnu keskrannas taas algust liivaskulptuuride vormimisega, millega tahetakse lõpule jõuda hiljemalt reedese päeva teisel poolel.

Liivaskulpruuride loomise päevadega alustati 2002. aastal Valgerannas, kus korraldati sama sündmust kolmel korral üle aasta. 2008. aastal toimus liivaskulptuuride valmistamise konkurss Pärnu keskrannas. „Meie sidemed Soome Jurva Käsi- ja Taideteollisuusoppilaitosega kestavad alates 1993 aastast, kui viibisin poolteist aastat sealses kunsti- ja käsitöökoolis tööl. Esiti sai Jurvast alguse jääskulptuuride valmistamine, millele järgnes Eestisse kolinud liivaskulptuuride tegemine,“ räägib Jõõpre kooli direktor Mati Sutt, kes omab tihedaid sõprussidemeid põhjanaabrite Tuija Huusko, Jaana Pannula ja Mikael Paajaneniga.

Pärnumaal ongi liivaskulptuuride ehitamist kõik need aastad vedanud Mati Sutt, kes muretseb ka seekord sündmuse kordamineku pärast. Soomest on läbi aastate osalenud üks ja sama seltskond. Nad on erinevate instituutide õppejõud, kelle hobiks plastika. Nende hulka kuulub maailmameister puuskulptuuride valmistamise alal ja jääskulptuuride meister. Eestis on liivaskulptuuride ehitajate hulk tasapisi laienenud. Pärnus on lisandunud linna kunstnikud, valdavalt skulptorid, keraamikud, performancide korraldajad jne. Samad kunstnikud on eraldi osalenud ka näiteks Norras ja Prantsusmaal. „Eesti poolelt osalevad siis Paikuse Huvikool, Pärnu Huvikool, Audru Huvialakool, Sorge, kodaniku nimega Margus Tiitsmaa, Rait Pärg, Raul Kirss, Üllar Kallau ja teised,“ loetleb Sutt osalejaid nimepidi.

„Üks kõige koloriitsem tegelane on Brasiiliast, kelle juured asuvad tegelikult Soomes. Kunstnik Mikael Paajanen on nüüdseks Soome ümberasunud ja külastab meie üritust teist korda,“ tutvustab Sutt kohale saabuvaid liivaskulptoreid ja räägib sellest, et Läti ning Venemaa kunstnikud on leidnud tee Pärnusse erinevate isiklike tutvuste kaudu.

Kui ülemöödunud aastal said kunstitööde märksõnadeks hansalinn Pärnu ja kuurordi 170 aastane ajalugu, siis nüüdne loomeimpulss pärineb üksnes Pärnu hansalinna staatusest.
Üldse on kavas vormida umbkaudu 10 suuremat skulptuuri, mille taustale tahetakse ehitada panoraam vanaaegsest linnast, mis jääks külgnema liivaluidetega. Sirgeks kaevatud seinale kujundatakse reljeefsed moodustised. Kõnnitee äärsele piirjoonele tulevad linnamüüri detailid, varemed ja tornide osad. „Paljugi võib muutuda liiva ootamatu käitumise korral, praegu on liiv üllatavalt kõva ja see valmistab peavalu. Pole teada, kuidas liiv liimainega sidumisel käitub,“ arutleb Sutt kõiki variante õigeaegselt ja ennetavalt läbi kaaludes.

Esmaspäeval alustatakse liiva vormidesse tampimist, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval toimub voolimine, siis kuivamine. Neljapäeval saavad lapsed oma liivalinna ehitada ja kujukeste voolimisel kuulda nõuandvaid juhatusi kogenud meistritelt. Reedel kella 15-ks peavad kõik jõudma viimistluse lõpule viia, et valminud töid oleks võimalik vaatajatele esitleda.

Fotogalerii meenutus 2008. aasta liivaskulptuuride konkursist Pärnu rannas.