„Linnalehmade“ saabumine viibib

29. augustil Pärnu Linnavalitsuse poolt ajakirjandusväljaannetele saadetud pressisõnum Pärnu rannaalale toodud Šoti mägiveistest osutus ennatlikuks.

Viljandimaa farmis mägiveiseid kasvatav Georg Artma ütles täna hommikul, et pole veel kindlat otsust, millal loomad Soomaalt Pärnu poole teele asuvad. Siiski loodab ta lähipäevadel transpordi ära korraldada. Ajutise takistuse põhjuseks sai Kõpu-Tõramaa-Jõesuu tee remont ja Kilingi-Nõmme kaudu tulekut hindas Artma liiga pikaks ringiks, mis poleks esmaspäeval võimaldanud veistel valges kohale jõuda.

Mai elurajooni kohal olevale ca 10 hektari suurusele rannaniidule oodatakse algse kava kohaselt 39 kõverasarvelist ja pikakarvalist mägiveist, keda rahvasuus tuntakse rohkem linnalehmadena. Rannaniidule jäävad nad seniks, kuni jätkub ninaesist. Mägiveiseid valvab karjus piiratud alal elektrikarjusega, tulevikus hakkab karjatamine toimuma väiksemate koplite kaupa. Niitudel paiknevad karjaaiad ei tõkesta mere äärde viivaid jalgteid.

Georg Artma on olnud Soomaa luhaniitude hooldamisel kauaaegne partner Keskkonnaametile, kellelt taotles rahalisi vahendeid ka Pärnu rannaniitude hooldamiseks.

Ettevõtja esitas möödunud aastal linnavalitsusele taotluse saada viieks aastaks rannaniidu kaitsealal asuvatele katastriüksustele kasutusõigus. Pärnu Linnavalitsuse otsustuskorras on Georg Artmal lubatud tähtajaga 15.02.2010 kuni 31.10.2014 tasuta kasutada 56 hektari suurust pinda võsa ja pilliroo niitmiseks ning mägiveiste karjatamiseks. Töö teostamise tingimused on kindlaks määratud Keskkonnaameti poolt koostatud kaitsekorralduskavaga.

Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Murel Merivee selgitusel on projekti “Linnalehmad”, ehk ametlikumalt “Pärnu rannaniitude loodusväärtuste taastamine ja hooldamine” eesmärgiks seatud umbkaudu 250 hektarit suuruse roostunud kaitsealuse rannaniidu taastamine. Selleks tuleb puhastada rannikulõukad elanike poolt kokkuveetud rämpsust, piirata karjatusala taraga, ehitada varjualused, rajada loodusrajad koos vaateplatvormidega ja paigutada teadetetahvlid, mis tutvustaksid külastajatele rannaniitu tervikliku vaatamisväärsusena.

Rannaniidu korras hoidmiseks sobivad Šoti mägiveised parimal viisil, sest tavaline piimakari oleks söögi valimisel rohkem põimiv ja nõuaks ka täiendavat hooldust. Lisaks sellele, et mägiveised on väga inimsõbralikud, söövad nad leplikult sedagi, millest teised loomad ära ütleksid.

Senised ettevõtmised on teoks saanud Keskkonnaameti toetusel, mis võimaldab jälgida loomade elu sidumist linnaruumiga. Projekti tegelik realiseerimine käivitub järgmisel aastal. Projekti kõige töömahukamaks ja kallimaks osaks kujuneb lõugaste puhastamine ja taastamine,

Kaitseväärtuste kohta valmivad avalikkust teavitavad infotahvlid, mis annaksid teada Euroopas üliharuldaseks muutunud liikidest, nagu kiivitaja, mustsaba-vigle, rannakurvits või punajalg-tilder. Rannaniidul kasvavad ka Eestis ohustatud ja haruldased orhideed, sõrmkäpalised, mida tahetakse seemnete valmimise perioodini vastavate aedadega kariloomade eest kaitsta.

Pärnu rannaniitude taastamise töösse on kaasatud kaitseala valitsejana Keskkonnaamet, oskusteabe poolelt Pärnu kolledž ja valduse haldajana linnavalitsus.