Maanteeameti korraldusel toimus Pärnus õppepäev teemal “Väärikas mootorsõidukijuht”
Madis Veskimägi selgitab probleemi olemust
Koostöös Pärnu Väärikate Ülikooliga pidas Maanteeamet Pärnus täna eakatele mootorsõidukijuhtidele täiendkoolituse õppepäeva, mis on osa Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi 2003 - 2015 III etapi rakenduskavast.
Õppesõitu juhendab Priit Lilleorg; Madis Veskimägi (paremal) juhendamisel toimubreageerimise kiiruse testimine
Vanuses 50+ paarikümnele kuulajale esinesid Gepri Koolituskeskusest Priit Lilleorg ja Tõstamaa Tervisekeskuse arst Madis Veskimägi. Järgneval kolmel päeval saavad täiendkoolitusel osalenud inimesed teha 45 minutit kestva õppesõidu, mida juhendab Priit Lilleorg. See ei ole eksamisõit, aga annab hea võimaluse õppuril kontrollida oma teadmisi muudetud liikluseeskirjadest keset tänavaliiklust ja omandada muid kasulikke sõiduvõtteid.
Maanteeameti liikluskasvatuse talituse juhtivspetsialist Solveig Edasi ütles, et sellist koolitust katsetatakse Pärnus esmakordselt ja tegemist on üleriigiliselt pilootprojektiga. „Hyvinkää kogukonna esindaja tutvustas 2012. aastal Falunis toimunud liiklusohtuse kogemuste vahetamise korras sellesarnast programmi, millest sain idee Eestiski midagi taolist proovida,“ selgitas Solveig. Tema mõttest haaras kinni Maanteeameti liikluskasvatuse talituse peaspetsialist Marika Luik, kes tõi koolituse Pärnusse.
Liiklusõnnetuste statistika näitab, et eakad on liikluses riskirühmaks ja seepärast on vaja neile pakkuda liiklusohutusalast täiendkoolitust. „Eesti rahvuslikust liiklusohutusprogrammist tuleneva meetme tegevuste rahastaja ja vastutaja on kohalik omavalitsus, kaasvastutaja Maanteeamet,“ rääkis Luik, kelle sõnul oli kutsutud esmast koolitust jälgima ka Pärnu linna esindaja.
Maanteeameti andmeil on ühekordse koolituspäeva läbiviimine eakatele mootorsõidukijuhtidele (grupp 20 inimest, maht 7 tundi) maksumusega suurusjärgus 900 eurot ning koolitus eakatele jalakäijatele (grupp 20 inimest, maht 2 tundi) maksab 100 eurot. Eeldusel, et igas KOV-is viiakse läbi vähemalt kaks koolitust aastas - üks eakatele mootorsõidukijuhtidele, üks eakatele jalakäijatele, on tegevuse rakendamise aastane maksumus 226 000 eurot (ehk 904 000 eurot nelja aasta jooksul). Koolituse aastane kogumaht ja -maksumus oleneb koolitust korraldava KOV initsiatiivist.
Pärnumaal on 43 487 mootorsõidukijuhti, kellest 50-aastaseid ja vanemaid 15 555. Uurimuse põhjal on selgunud, et Eestis juhtub pensioniealistel aastaga keskeltläbi 200 inimkannatanuga liiklusõnnetust. See tähendab, et iga seitsmes. Surmaga lõppevate liiklusõnnetuste tõenäosus üle 75-aastaste sõidukijuhtide seas on kuni 5 korda keskmisest suurem. Samas tõdes Madis Veskimägi, et eakas autojuht on täpselt samade õiguste ja kohustustega nagu kõik ülejäänud autojuhid. Kokkuleppeliselt peetakse eaka sõidukijuhi vanusepiiriks alates 65+. Arsti hinnangul oleks ekslik arvata, et vanemaealine autojuht on sage avariide põhjustaja. „Jah, õnnetustesse satuvad vanemaealised sagedamini kui 40-aastased juhid – kuid tunduvalt harvem kui autojuhid vanuses 20 kuni 25 eluaastat. Selles vanuses ei tohiks mõni juht veel üldse rooli taha istuda,“ arutles Veskimägi.
*
Väga huvitavaks kujunes Veskimägi ettekanne eaga kaasnevatest tervislikest muutustest. Ta selgitas, et hea nägemine on ohutu autojuhtimise aluseks. Alates kuuekümnendast eluaastast oleks tark tegu vähemalt kord 12 kuu järel käija silmaarsti juures ka siis kui näiliselt on silmad päris terved. Näiteks rohekae tekkimine võib toimuda üsna ootamatult.
Priit Lilleorg pidas loengu suuresti vestlusena, mis andis hea võimaluse vanade juhtidega kogemuste vahetamiseks. Täiesti vajalik oli peatumine muutunud liikluseeskirjadel, sest sageli püsitakse vanades harjumustes.
