Marko Šorin: mine Drammenisse

11. septembril saabus mitmepäevaselt Skandinaavia külastuselt tagasi Pärnumaa 7-liikmeline delegatsioon, kes tutvus kogemuste omandamise eesmärgil Ahvenamaa ja Norra transpordikorraldusega, aga märkas ka mõndagi muud eeskuju andvat, millega võiks siinse elu seadmisel edaspidi arvestada.

Põhjamaade valitsuste toetus

Kevadel esitas Pärnu Maavalitsus taotluse Põhjamaade Ministrite Nõukogule sooviga, et nende valitsuste koostööorganisatsioon rahastaks Pärnumaa esindajate lähetamist Skandinaaviasse. Taotluse rahuldamine tähendas osalejatele võimalust saada reisiga kaasnenud kulutustest 70% tagasimakset.

Delegatsiooni koosseisu arvati Pärnu Maavalitsuse spetsialistid Heiki Mägi, Avo Rahu, Mati Rammulüüs, Are vallavanem Lauri Luur, Sindi linnapea Marko Šorin, loodava Pärnumaa Ühistranspordikeskuse projektijuht Andrus Kärpuk ja POL-i juhatuse liige Taimo Tammeleht. Reisist andis reede hommikul lühikese ülevaate Marko Šorin.

Tuhandete saarte maa

Ahvenamaal võttis külalised vastu Ahvenamaa Valitsuse liiklusosakonna juhataja Mikael Korpela ja tema kolleeg Leif Hollánder. Ahvenamaa on eristaatuses omavalitsusüksus Soome koosseisus, omades eraldi parlamenti ja kasutades ametliku keelena rootsi keelt. Ahvenamaa eripäraks tuleb pidada looduslikku asukohta ja tohutut saarestikku ehk arhipelaagi. Ahvenamaal leidub umbes 6000 saart, neist asustatuid ligemale 600. Suurima saare ja väiksemate vahel peetakse ühendusi mootorpraamide või trossi otsas liikuvate praamidega.

Ahvenamaal tekitati alates aastast 2000 tasuta bussitransport. Reisjate arv küündis 270 000-ni. Kuid möödunud aasta 1.juunist tehti poliitiline otsus ja taastati uuesti tasuline sõit. Kuludes saadi küll teatav kokkuhoid, kuid sõitjate arv langes kiiresti 60 000-le. Täna enam Ahvenamaa administratsioon seda otsust positiivseks ei pea. Suhteliselt tagasihoidlik kokkuhoid on samas langetanud sõitjate arvu liiga järsult.

Tulenevalt vajadusest liikuda saarte vahel on sealseks igapäevaseks transpordiliigiks praamid. Praamisõit autoga maksab 21 eurot, jalgsi reisjate ülevedu püsib endiselt tasuta. Samuti on tasuta trossi otsas veetavad praamid. Pikim trosspraami liikumise vahemaa ulatub 1100 meetrini. Šorini sõnul pakkus praamiliiklus tõsist huvi maavalitsuse esindajatele, kes on Pärnumaal enim seotud Kihnu ja Manilaiu vahelise laevaliiklusega.

„Mine Drammenisse!“

20 aastat tagasi oli Buskerudi maakonna keskus Drammen halva kuulsusega linn. Halvamaigulise imago põhjustajaks olid tegevuse lõpetanud vabrikute lagunevad hooned ja reostunud jõgi. „Mõnigi kord olevat norrakad omavahel vaieldes teise osapoole pahameeles Drammenisse saatnud, et mitte veelgi sündsusetumalt end väljendades vältida palju pimedamasse kohta läkitamist,“ vahendas Šorin kuuldut. Halvakspandav kuulsus ei meelitanud investoreid ja kohalikud elanikud häbenesid võõrastele öelda millisest linnast nad tegelikult tulevad. Linna läbis mitu riiklikult olulist transiitteed, liikluskoormust mõõdeti kohati üle 40 000 sõiduki ööpäevas.

Muutused hakkasid Drammenis toimuma 15 aastat tagasi, kui esmalt otsustati puhastada jõgi ja lõpetati selle edasine reostamine. Seejärel asuti sihipäraselt kasutusele võtma jõekaldaid – ehitati kallasrajad, suleti kesklinnasild autodele ja rajati uus autodele mõeldud sild, samuti ehitati üksnes jalakäijatele ja jalgratastele mõeldud moodne sild. Nende oluliste tegemiste järel tulid juba ka erainvestorid oma rahadega uusi kontoreid, söögikohti ja elamuid ehitama. Kui aastaid tagasi oli Drammeni rahvaarv võrdne Pärnu linnaga (üle 40 000), siis praegune elanike arv ületab 67 000 piiri. Aastaks 2040 eeldatakse elanike arvuks juba üle 80 000. Rahvastik kasvab nii sisemaise elanikkonna ümberpaiknemisega, kui ka sisserände tulemusena Aafrikast, Aasiast või Ida-Euroopast.

Ühistransport on moodne. „Tunnustamist väärib Drammeni bussitranspordi korraldus. Inimestele antakse selge sõnum, et ühistransport on moodsa urbanistlikku elustiili osa, mis väärtustab keskkonnahoidu. Linnasisesed bussi ootekojad on igati moodsad, puhtad ning hooldatud. Busside keskmine vanus - tahaks öelda noorus - on 2,5 aastat. Busside puhul on selge suundumus hübriidmootoriga sõiduvahendite poole, et tagada veel säästvam hoiak. Ühistransporti propageerivad reklaamid on sihilikult sõnastatud kahemõtteliselt, et lisada pisut pop-kultuuri hõngu,“ vahendas Šorin nähtut.

Drammenis mõeldakse ka teisele linnastuva keskkonna liiklusvahendile - jalgrattale. Organiseeritud on jalgrattarent. Teenuse kasutamiseks pole vaja muud kui osta rendikaart, mis sealset elatustaset arvestades tundus Sindi linnapeale üsna taskukohasena. Jälgides mitmekeelseid juhendeid on tegelikult võimalik ka turistil vajalik kaart osta. Vastavaid elektroonilisi rentimise kohti märkab linnapildis pidevalt. Selge sõnumina öeldakse: võta ratas ja sõida! Jalgratta hoidlaid näeb linnapildis pea-aegu kõikjal ja ratastest puudust ei tunta. Raudteejaama kõrval asub rattahotell, mille kasutamiseks tuleb osta vaid hotelli ust avav võti.

Kokkuvõtvalt võib Šorini arvates öelda, et külaskäik mõlemas kohas oli väga huvitav ja silmaringi avardav. „Ära tundmist pakkus Drammenis nähtud ühistranspordi korraldus, sest Pärnumaagi on suundumas sinna poole, et moodustatakse Ühistranspordi keskus. Drammenis on sarnaseks ettevõtteks Brakar, mis korraldab hankeid vedajate leidmiseks ja haldab ühist piletisüsteemi.“

Šorini sõnul rõhutatud korduvalt, et ühistranspordi selgroog on ennekõike rongiliiklus. „Seda oli pisut kade kuulata, sest paraku pole vähemalt Pärnumaal rong kuigi tõsiselt võetav alternatiiv bussile või autole. Samas oleme huviga ootamas Rail Balticu arenguid, sest selle projekti realiseerumine võib anda kogu Eestile seninägematu võimaluse vältida ääremaastumist Euroopa Liidu ida piiri servas.“

Sindiga seoses äratas huvi vanade tehasehoonete uuesti kasutusele võtmine moodsas linnaarhidektuuris. Kui veel 15 aastat tagasi oli tegu mahajäätud ja lagunevate hoonetega, siis täna võib vaadata nende muutumist kohaliku kolledži moodsaks peahooneks. Pärnus asub kolledži raamatukogu samuti vana tööstushoone punastest tellistest laotud võlvide all, aga palju suuremad Sindi omaaegse kalevivabriku lagunevad hoonemürakad ootavad samuti mingit otstarbekat kasutust.

„Hea tunne valdas hetkel kui Drammeni giid suunas meie inimeste tähelepanu kindlasse kohta, kus asuvat nende kõige tähtsam investeering. Giid osundas paar aastat tagasi rajatud laste mänguväljakule. Kuna Sindis on samuti neil päevil valminud Lastepargi mänguväljak, siis oli suurepäraseks elamuseks kuulda võõramaalase kinnitust, et just taolised rajatised omavad kohalikule kogukonnale ääretult olulist tähendust.“

Kui nüüd kedagi Drammenisse saadetakse, siis ikka tõeliselt positiivsete elamuste kogemiseks, kinnitas Šorin.