Täna avati Sindi Linnaraamatukogu ruumes kuueteistkümne Sindi käsitööringi liikme näputööde näitus, mis jääb avatuks juulikuu lõpuni.
Nobedad käsitööharrastajad näituse avamisel
Viiekümne neljandat aastat tegutsevat käsitööringi juhendab kahekümne neljandat aastat Sirje Ristikivi, kelle jaoks on käsitöö olnud üle poole sajandi üheks meelistegevuseks. „Kuna mu ema on olnud eluaegne käsitööõpetaja, siis olen sama harrastanud juba varajasest lapsepõlvest peale. 7-aastaselt kudusin salli, mis alguses küll väga libedalt ei läinud, aga ema abiga sain hakkama. Järgmistena võtsin käsile sokkide ja kinnaste kudumise. Esimese kampsuni kudusin endale teistmiku eas, täpset vanust enam ei mäleta, aga see võis olla kuskil neljateistkümneselt,“ rääkis Ristikivi, kes olude puudumise tõttu küll ei õmble, aga koob kangastelgedel, heegeldab ja koob varrastega.
Käsitöömeistrid Sirje Ristikivi, Vaike Vill, Leida Jaanuste, Liivi Päärson, Anu Alabert, Helmi Traumann, Marleen Pärkma, Ene Michelis, Anne Ats, Anu Saks, Marita Meedla, Kristel Reinsalu, Marie Pärkma, Alla Metsmaa, Maris Metsmaa ja Aili Leppik on käesoleval näitusel välja pannud väga mitmesuguseid töid.
Ristikivi ütles, et mitmed valminud tööd leiavad kingitustena uue omaniku ja sellepärast on näitusel näha vaid üks osa paljust. „Selle näitusega tahtsime näidata, et oleme virgad ja kui kellegil on soove, siis püüame neidki täita,“ lisas juhendaja juurde.
Virkade naiste käteosavust kaema tulnud Sindi linnapea Marko Šorin haaras Ristikivi sõnasabast kinni ja esitas põlise Sindi inimesena oma soovi, mille ka 1966. aastal avatud külalisteraamatusse kirjutas: „Loodetavasti täitub minu soov ning ühel päeval näeme ka Sindi rahvariideid.“ Linnapea tunnustas naiste kanget tahtmist tegeleda järjepidevalt käsitöö traditsioonide säilitamisega lausa põlvest põlve.
Põlvest põlve tava jätkamise heaks näiteks on Ene Michelis, kes on käsitööringi kaasanud ka oma tütred Marleeni ja Marie.
