Omavalitsusjuhid olid regionaalministriga kohtumist juba pikki aastaid oodanud ning haldusreformi käsitlev debatt kiskus kohati päris pingeliseks. Seda et omavalitsusjuhtidega kohtumised pea alati emotsionaalseks kisuvad, võttis selgelt kokku infopäeval kõlanud küsimus: „Kas regionaalminister on kohanud vahel ka mõnda õnnelikku vallavanemat?“

Avaldatud reformikava on võtnud küll üsna selged jooned, kuid vastuolulisi tõlgendamisi võimaldavaid nüansse paistab siiski endiselt sees olema. Pärnumaa tõmbekeskused on määratletud, kuid ebaselge on ikkagi veel suurvaldade sisse jäävate tänaste linnade staatused või ka nimetused. Kui Pärnu ümbruse vallad liituvad Pärnu linnaga, kas nad saavad siis automaatselt 750-aastase ajalooga hansalinna staatusesse või muutub Pärnu vallaks? Päris selget vastust sellele ei kõlanud.

Järgmise seitsme aasta perspektiivis oli oluline sõnum Rahandusministeeriumi esindajal, kes tutvustas Euroopa rahandusperioodi (2014-2020) põhimõtteid. Selgelt on kõlanud see, et ilmselt on algav rahastamise periood viimane, kui Eesti saab arvestada Euroopa Liidu rahalise abiga. Peale 2020. aastat abi kas enam üldse ei saada või tuleb Eestil endal maksma hakata.

Algava perioodi rahaline maht on sisuliselt sama suur kui praegune, aga muutuvad proportsioonid valdkondade vahel. Sindi puhul on peale muude võimaluste kindlasti oluline teada, et kui lubatud on toetusi lasteaia kohtade loomiseks, siis täpsustav klausel sätestab, et see kehtib vaid Tallinna ja Tartu kohta. Kuigi lasteaia kohtade probleem on tõsine ka mujal, siis suunatakse raha ikkagi suurematesse tõmbekeskustesse, kus antud probleem on kordades suurem võrreldes muude piirkondadega.