Sedakorda osutas Anne Mettus

(A.M.) oma abikaasale (M.M.) teene kui ta istus ise autorooli, et linnapeale jätta parem võimalus linna jälgida ja vestluskaaslasega mõtteid vahetada. Autoaknast väljavaadates tekkis mõtteid ja jutuainet rohkem kui lühike aeg võimaldas neid sõnades väljendada. Mingi valik nähtust, kuuldust ja räägitust jõudis ka sellele leheküljele.

Täna juhid autot, aga kui palju tuleb tavaelus naisel oma meest juhtida või vähemalt head nõuannet jagada?

A.M.: Autoroolis olen väga harva. Oma meest ei juhi ma kunagi. Omavahelises läbisaamises oleme siiski väga avatud ja arutame kodus peaaegu kõike. Kindlasti on mul Matile soovitusi.

Ei oska liikumise teekonda soovitada. Teada ja näha tahan kõike, mida silm tabab. Seega võime päris vabalt marsruuti valida.

M.M.: Arvan, et võiksime ringi alustada Linnuriigi kandist. Sõidame Linnuteele. Paremale jääb avar Pärnu jõe luht, kus Reldor kavatseb jätkata kinnisvara arendust. Vasakul on näha hulk Reldori uuselamuid. Arendaja on ise rajanud vee- ja kanalisatsioonitrassid. Tegemata on veel tänavavalgustus, mis kuulub firma kohustuste hulka. Tänavate asfalteerimist pole kinnisvaraarendaja enda kohustuseks võtnud, kuid kohati tuleb tal kruusakatteid siiski siluda. Tegemata on veel ka paar hüdranti. Enne, kui nad kõiki lepingulisi kohustusi pole täitnud, keeldub linn teid ja kommunikatsioone enda bilanssi võtmast. Üle jõe kulgeva kõrgepinge liini lähedale jääb teine kinnisvara arendaja piirkond, mis samuti ootab lõplikku valmimist.

Kui tähtis on Sinu jaoks abikaasa arvamus ja seisukohad?

M.M.: Meil on tõepoolest abikaasaga väga usalduslik läbisaamine. Paratamatult tulevad tööpäeva kestel kogunenud mõtted koju kaasa. Pole hea kõike üksinda enese sees kanda. Sellepärast on teinekord lausa vajadus end mahalaadida ja kellegiga ennast jagada. See on suurepärane võimalus omada inimest, keda võib täiel määral usalda. Aga mitte ainult usaldada vaid ka häid mõtteid saada. Olen arusaanud, et Anne esmane hetkeintuitsioon on alati õigeks osutunud. Seepärast olen temalt aegajalt inimeste isikupära äratundmise kohta arvamusi küsinud. Alati pole tahtnud kohe kõigega nõustuda, kuid hiljem olen pidanud imestusega Anne õigust tunnistama.

Milline osa linna juhtimisest kuulub sel juhul abikaasale?

A.M.: Mingil juhul ei soovi ma Matit mõjutada otsuste langetamisel ega püüa tema tegemisi suunata. Arvamuste avaldamine ja kaasamõtlemine on pigem midagi sellist, mida teeb iga aktiivsem linnaelanik.

M.M.: Mina vaatlen ja hindan asju üldises plaanis paremini kui suudaksin kõiki pisiasju detailides tähelepanna. Just väikeste üksikasjade suhtes on Annel parem nägemine.

Dendropark võiks pälvida suuremat tähelepanu.

M.M.: Sõidame linna suunas tagasi ja pöörame dendropargi juurest jõe poole. Dendropark on Sindi jaoks oluline väärtus. Kahjuks on ta saanud kannatada tules. Park vajaks korrastamist, paljud erinevad liigid peaksid olema tähistatud selgitavate siltidega. Töö on plaanis ja linnaaednik tegeleb sellega. Niitmisega on sama lugu nagu linna paljude teiste haljasaladega, et rohi kasvab kiiremini kui uue ringiga peale jõuab. Teisalt vast ei peagi kõikjal üksnes mõne sentimeetri kõrgune muruvaip kasvama. Ka umbrohuna kõrgemale tõusvad värvilised õied lisavad kultuursele pargile poolmetsikul viisil inimkäest mõjutamatut looduslähedust.

Sinu huumoril on aegajalt nii tugev sisu, et matemaatikas vaegmõistmisega inimesel kulub mõttetuuma tabamiseks lootusetult pikk aeg .

M.M.: Ilma huumorita oleks elu liiga üksluine. Millele sa täpsemalt vihjad?

Lubad enesekulul nalja ja ütled tihtipeale jutuajamise kokkuvõtteks: „Olen loll nagu matemaatik.” Selline enesekriitika peaks Sinu arvustajaid manitsema tõtlike järelduste tegemise osas kaunis tõsisele ettevaatlikusele, sest matemaatiku sooritatud arvutustehted ei anna iialgi kaksipidiselt mõistetavaid tulemusi. Säärasest „lollusest” kantud kaalutlused ei vasta küll alati inimeste emotsionaalsetele soovunelmatele, kuid asetavad neid aegajalt õige realiteedi tunnetusele, mis omakorda väldib suuremaid pettumusi.

M.M.: Selle mõttekonstruktsiooniga tabad küll naelapead.

Kuhu nüüd?

Sõidame kallasrajast alla. Jõe ääres on lagunev laululava. Tegelikult on laululava jaoks valitud koht looduslikult väga kaunis paik. Vaade jõele ja õhtusele päikesele. Veepind parandab akustikat. Kaldaveerel on looduslik kaldpind publiku jaoks. Siiski pole asukoha valik piisavalt õnnestunud. Keskusest eemal ja kõrvalises kohas puudub võimalus pidevaks kontrolliks, et kaitsta siinset ehitust vandaalide rüüste eest. Me ei suuda kõikjal 24 tundi ööpäevas ohjata kultuuritut suhtumist. Mõistan nende inimeste tundeid, kes kunagi oma parema äranägemise järgi selle lauluväljaku rajasid, kuid õige oleks teha ebapopulaarne otsus ja kogu rajatis lammutada. Uus vabaõhuestraad võiks asuda seltsimaja juures, kuhu me samuti jõuame.

Mind isiklikult häirib laululava vahetusläheduses olev kõrge aokuhi. Varem veeti siia ka mööblit, külmikuid, pliite ja muud olmesodi.

M.M. Peale Sindi prügila sulgemist tekkis vajadus kusagil oksarisu hävitada. Keskkonnaametiga on selleks puhuks koht kooskõlastatud. Ega see koht kõige parem valik pole, aga paremat paika on raske linnamaal leida. Elanike rumaluse vastu on muidugi raske võidelda.

Kas ei saaks oksarisu põletada endisel prügilal?

Tegemist on Paikuse valla maaalaga ja meil pole luba seal toimetada.

Võiks ekslikult arvata, et matemaatiku vaim on sõnatute arvude jadas hingetu ja kaine arvestusega arvutimikroskeem, milles puuduvad inimlikku avarust kujundavad mõõtmed ilust, tundelisusest ja muudest kaunitest väärtustest. Tegelikult näib, et matemaatikule omane parem loogikatundmine vaid täiendab lisaväärtusega üldinimlikke häid soovmõtteid.

M.M.: Matemaatik koosneb samuti luust ja lihast, kelle sees on samasugune hing ja vaim.

Linnavalitsuse hoone ees astuks korraks autost välja, sest lilleväljak on maitsekalt kujundatud.

M.M.: Möödunud aastal kujundati seoses Sindi 70. juubeliga raekojaesine ümber ja istutati lillepeenrad. Nüüd on väljanägemine tublisti paranenud. Heameelt valmistab Eesti lipp torni tipus, millest on pikalt räägitud. Vahel on vaja kodaniku algatust, millega tehakse asi lihtsalt ära ilma pikemate heietusteta. See lipp räägib sellest, et tegelikult oleks taolisi kodanike algatusi tarvis märksa rohkem. Mul oli plaan torni ümmarguseid aknaid katvad hõredalt löödud lauad kõrvaldada. Mõttes liikus plaan, et ühte aknaavasse paigutada kell ja teistele akendele paigaldada korralikud aknad. Esialgse arvestuse kohaselt läinuks kõik kokku maksma ca 90 000 krooni. Segased kemplemised volikogu opositsiooni keskel aga pole annud aega selliste linna pilti aktraktiivsemaks muutvate detailidega tegeleda.

Võibolla tasuks mõelda sellest, et torni ümmargustele

aknaklaasidele maalida linnavapi kujutised? Pimedal ajal saaks aknad seestpoolt valgustada, mis muudaks torni veelgi huvitavamaks.

A.M.: Täiesti mõeldav.

Sõidame otse üle Pärnu maantee Karja tänavat pidi Raudee tänavale. Siin on ilus tiik, mis on hästi vaadeldav kolmest suunast. Miks ei võiks keset tiiki olla purskkaev koos mingi Sindit tutvustava instellatsiooniga?

M.M.: Mõte väärib kaalumist. Veekogusid on teisigi. Siinsamas renoveeritud endised raudteejaama hooned on Sindi arhidektuurilised pärlid. Peahoones olevas noortekeskuses teeb Helle Vent imetlusväärselt head tööd. Ka sotsiaalmajas töötav perenaine on kiitustvääriv. Möödunud aastal vahetasime sotsiaalmaja kivikatuse uue vastu.

Kuidas nii juhtus, et leidsid Abjast tee Sindi linna?

M.M.: Tutvusin Annega siis kui õppisime mõlemad matemaatika õpetajaks. Tema on põline sintlane. Nii saigi Sindi minu uueks koduks.

Kas Sindi linnapea sai Sinust ägeda poliitilise võitluse tulemusel?

M.M.: 1996. a. saavutas valimisliit Demokraatlik Sindi volikogus 12 kohta. Mina ei kandideerinud kohalikku omavlitsusse. Töötasin siis hoopiski Taali põhikoolis. Toomas Asi pöördus valimisliidu nimel minu poole palvega asuda linnapea ametikohale. Kaalusime kodus seda sammu pikalt ja põhjalikult kuni otsustasin pakkumise vastu võtta. Mul pole kunagi olnud poliitilisi ambitsioone ega ole neid ka praegu - kuigi kuulun reformierakonda. Nii väikeses kohas pole mõistlik toimetada üksnes ühe erakonna tasandil. Toompeal ajavad erakonnad oma asja. Sindi elu kujundamisel saadakse edukalt hakkama ka ilma erakondliku eristuseta.

Mis on olnud Eesti ühe staažikama linnapea suuremad tegemised Sindis?

M.M.: Vesi ja kanalisatsioon. Sõidame Jaama tänavalt kanalisatsiooni

peapumpla juurde. Siitsamast läheb toru jõe alt läbi ja edasi Sauga valla territooriumit kasutades Vana-Pärnu puhastusjaama. Ostsime Qualitexilt reovee peapumpla linnale tagasi ja asusime seda kaasajanõuetele vastavusse viima. Kulutasime 4,7 miljonit krooni. Ehkki oli neid, kes seisid tugevalt vastu, leidsime, et kogu linna kanalisatsiooni normaalse funktsioneerimise eest peab heaseisma linn, mitte eraettevõte, kelle põhitegevus pole kanalisatsiooniteenuse osutamine.

Munitsipaalomandisse tulekuga osutus võimalikuks osaleda 17 Eesti väikelinna vee- ja kanalisatsioonimajanduse renoveerimise programmis. Sama programmi raames saime monofunktsionaalsete asulate programmiga ca 300 000 krooni vee ja kanalisatsiooni rajatiste väljaostmiseks Qualitexilt.

Sõidame Ringi tänavale ja teeme peatuse AS Sindi Vesi hoone ees. Puhas joogivesi on olnud pikkade aastate ränk töö. Pole nii, et rahad tulevad ja asjad hakkavad arenema kabinetis istudes ja aknast helesiniseid pilvi uurides. Kõigepealt saime taanlastega kaubale. Nüüd tulevad Euroopa Liidu rahad.

Mõned aastad tagasi jõudis ka gaasitrass Sindi linna. Seegi on tekitanud vastakaid seisukohti. Siiski ei saa keegi vaidlustada tõsiasja, et linna õhk on muutunud tunduvalt puhtamaks ja talvine lumi on valgem. Peamine gaasikütte eelis seisneb aga ühtlasemas toasoojas.

Olen kuulnud varem Sinult, et tugev mõttepingutus võib inimese viija apokalüptilises nägemuses ka reaalselt käegakatsutava ilmutuseni usutavamalt kui telesaate „Selgeltnägija tuleproovis”.

M.M.: Mul oli vaja lahendada väga keerukas võrrandülesanne, millega kuidagi ärkvel olles toime ei tulnud. Kummalisel kombel nägin võrrandi lahenduskäiku unes, aga ei vaevunud kohe ülestõusma, et seda kirja panna. Uskumatu, kuid nägin seda veel teisel korral. Siis virgusin momentaalselt ja kirjutasin tehte mälust maha. Tulemus osutus kontrollimisel õigeks.

Kas taoliste võrrandite lahendamisest võiks ülekantud kujundlikus tähenduses kuidagi abi olla ka inimsuhtluses, kus keerukate arusaamadega erinevad rühmad võiksid asetada omavahele võrdlusmärgi, mis kohustaks otsima ühiseid arusaamu suhete taandamiseks lihtsamale mõistmisele?

M.M.: Milleks rääkida kujundite keeles, kui saab palju lihtsamini probleeme selgitada. Pöörame kohe Ringi tänavalt Veetorni tänavale. Ilus uus tänav. Veetorni nimi valiti seepärast, et vabriku terrtiooriumilt paistab samal joonel linna siluetti ilmestav kõrge veetorn. Tänav on valmis ehitatud, linnakodanikud on tehtuga rahul. Samal ajal üks kildkond volikogus paneks mind sama asja eest pokrisse, kui see vaid aitaks võimule pääseda.

Jutt pöördub vist arvude keelde, mida matemaatika õpetaja ametit tundev linnapea valdab ilmse paremusega võrreldes minuga.

M.M.: Siin piisab ka põhikooli matemaatika tunnis omandatud arvutusoskusest. Küsimus pole selle tänavaga seoses mitte arvutusmetoodika kasutuses vaid soovis urgitseda ja otsida olematut miljonite kõrvaldamist ehituse varjus. Sellist puterdamist aitaks kindlasti vältida kõrgema raamatupidamise etevalmistusega haridus, mida ühelgil revisjoni liikmel pole. Juurdlusorganitel on vajalikud spetsialistid olemas. Ilmselt seepärast nad oma mõistmatuses ongi korduvalt prokuratuuri ja teiste õigusttundvate instatside poole pöördunud. Imelik, et korduvad äraütlemised pole revisjonile ikkagi veel midagi õpetanud?

Oled linnapea ülesannetes olnud neli ametiperioodi. Kas selle aja sees oled mõne suurt pingutust nõudva otsuseni jõudnud samuti öötunnil poolärkvel olles või lausa unes?

M.M.: Kahjuks röövivad selgelt ebaratsionaalsed surveavaldused päeval sedavõrd palju energiat, et targem on öösel püüda puhata ja jõuvarusid koguda. Eriti viimastel kuudel. Tõeliselt head mõtted pole aga loomulikult igapäevane saak ja ka keerukamad ülesanded eelistan siiski päevasel ajal lahendada.

Tahan rääkida nüüd natuke tagasivaatavalt ja etepoole nägevalt.

Praegu seisame Veetorni tänaval. Vasakule jääv võsastunud ala on ikka veel riigimaa. Tahame tänava ja kooli vahele ehitada korrusmaju, mis mahult

sobiksid antud piirkonda. Riik ei taha aga elamuehituseks oma maad loovutada. Postkontori taha tahaks rajada veel ühe pargi. Siinsed võsastunud alad võtavad järjest parema ilme tänu eraalgatuslikele ettevõtmistele. Ettevõtlikud inimesed saavad võsalõikamisega endile lisateenistust, mille eest linn ei pea kulutusi kandma. Paremal pool on Maxima. Uue kaupluse saamiseks Sinti tegime pikaajalist tööd, mis lõpuks andis hea tulemuse. Maxima taga näeksin meelsasti üht linnakeskset söögi kohta. On avaldatud arvamust, et samas võiks asuda ka väike majutusasutus.

Pöörad Viira poole?

M.M.: Jah, aga enne pöörame seltsimaja teele. Seltsimajaga külgneva ala

tagumises osas näen väikest SPA-d, kus on ka ujumisbassein. Oleme teinud juttu Sindiga seotud ärimehega, kellele idee meeldib ja loodetavasti võtab pärast masu sügavama lehtri läbimist mõtte uuesti päevakorda. Küllap leiab ujula rajamiseks ka teisi rahalisi vahendeid. Arvan, et ujula kasutajaks võiks olla ligikaudu 7000 inimest, sest peale Sindi leiduks külastajaid ka naabervaldadest Paikuselt, Torist ja Saugast.

Nüüd veelkord vabaõhuestraadi mõttest. Välislava võiks olla ehitatud seltismaja suure saali seinaga kokku. Selliselt saaks tekitada tervikliku kultuurikeskuse, kus on võimalik mitmeid asju nagu WC-d, panipaigad jne.

ühildada. Ka jätkuks estraadi ette piisavalt ruumi publiku paigutamiseks.

Endise kooperatiivi kõrval olev ala aga tuleks kujundada linna keskväljakuks. Selle rajamisega peab algust tegema juba kõige lähemal ajal. Kui korraga ei jõua, siis vähemalt järkude kaupa vastavalt projektile.

Ajakirjanduse vahendusel olen lugenud volikogu liikmete etteheiteid linnapeale, kui tülitaks juhuslikul valikul mõnd Sindi inimest ja kuulaks, kas tal on midagi linnapeale öelda?

M.M.: Aga palun.

Mida ütleksite juhuslikul kohtumisel linnapeale?

Linnakodanik (Anne Tilk, Sindi lasteaia õpetaja): Tean Mettust pikka aega. Vähese jutuga, sõbralik, puudub igasugune uhkuse varjund. Ta on tegude inimene, kes ei räägi palju oma tegemistest, aga ometi võib näha pidevat muutumist linnaelus paremuse suunas. On inimesi, kes räägivad rohkem, kui suudavad teha. Temaga on vastupidi. Võibolla see ongi tema suuremaid puuduseid, et ta vähe räägib ja siis ei oska inimesed ise teda märgata enne kui kritiseerijate jutt väga valjuks muutub.

Mida ütleksite juhuslikul kohtumisel linnapeale?

Linnakodanik (jätab nime enda teada, kontoritöötaja): Mettusele ei saa etteheita, et ta on pikalt tegelenud n.ö. strateegiliselt suurte asjadega: vesi, kanalisatsioon, gaas jm. Samas on ka linnapilti rikastavad väiksemad asjad olulised. Võibolla peaksid mõlemad olema rohkem tasakaalus. Maaaluste asjadega on veel see viga, et need ei paista inimestele silma ja jääbki mulje nagu poleks linnas üldse arengut toimunud. Selles mõttes kasvõi mõne Sindiga seotud suurmehe figuur linnasüdames oleks rahvale palju rohkem nähtav, kuigi pole praktilises meeles nii oluline kui kasvõi gaasiküttele üleminek.

Kas on veel sel aastal lähikuudel midagi olulist linnaelanike jaoks plaanis?

M.M.: Mõne kuu pärast tahame alustada ja samas ka lõpetada ühe osaga kergliiklusteest Pärnu maantee ääres, et muuta jalakäijate ja jalgratturite liikumist turvalisemaks. Alustame Fine Elast Estonia hoonete kohalt ja ehitame teed kuni Supeluse tänavani. Projekt ja raha ehituseks on olemas. Töö ise võtab aega vaid nädal kuni paar. Kohati tuleb mõned suured puud mahavõtta.

Sellesama kergliiklustee kogupikkuses valmimise venimist on kritiseerinud kolm koalitsiooni partnerit. Kas nad on tee valmisehitamiseks pakkunud alternatiivset rahastamisvõimalust pärast seda kui riik taganes igasugusest rahastamise lubadusest?

M.M.: Alguses lubas riik 100% kergliiklustee ehitamist rahastada. Hiljem ta

vähendas oma osalust, kuni loobus täielikult. Nüüd oleme kavandatud teeehitust oma nappidest vahenditest siiski jõudumööda edasiarendanud. Loomulikult pole neist kritiseerijaist ükski leidnud maast seda osa rahast, millega riigi sõnamurdlikust kompenseerida.

Seepeale huvitab, kui tõsiseltvõetavad on valijate silmis niisugused kandideerijad, kes mingil hetkel tunnetades valimiseelsete lubaduste täitmise raskuseid, loobuvad valmisliidus olemise ühisvastutusest ja asuvad konstruktiivsete lahenduste otsimise asemel lihtsamale positsioonile, milleks on ülejäänud meeskonna kritiseerimine?

M.M.: Valimisliiduga ühiselt alustatud vankrivedamisega peaks aus teeline ka raskustes jätkama teekonda lõpuni. Hiljem võib edasiminekuks muidugi valida uued kaaslased.

Raekoja torni lippu vaadates soovisid, et oleks rohkem omaalgatust. Tahan Sulle näidata veel üht kodanike poolset omaalgatust.

M.M.: Sindi ujulaga oli omal ajal sama probleem, mis lagastatava lauluväljakuga, kuna jääb keskusest eemale. Siin oli korralik hoone suplejate teenindamiseks, aga ikka kiputi lõhkuma. See, mis siin tehtud, on muidugi kiiduväärt. Lammutatud hoone asemele veetud liiv ja sellele rajatud võrkpalliplats ainult lisab sportlikke võimalusi juurde. Mahavõetud võsa ja rohu niitmine on kõik olnud tegevused, millega on säästetud linna rahakotti muudeks kasulikeks asjadeks.

Supeluse tänava ääres on katlamaja varemeis seinad. Kui palju saab linn mõjutada omanikke, et niisugused ahervaremed ei risustaks linna üldist muljet?

M.M.: Lubadusi on antud. Kõrge korsten tahetakse jätta alles, et linnasiluetti kaunistada. Katlamaja hoonega on Qualitexil olnud mõningaid mõtteid peale lammutamise. Aga eks kõik taandu ikka ja jälle raha taha.

Kui peatuks veel lasteaia ja koolihoone juures?

M.M.: Koolimaja neelab pidevalt raha. Iga aken maksis 30 000 krooni, kuna tegu on muinsuskaitse nõuetele vastava tegemisega. Kokku teeb see ainuüksi akendele ca 2,5 miljonit. Vilistlaste kogu on ammu soovinud korjata raha, et ennistada peasissekäigu kohal olnud rõdu. Selle lammutamine on olnud täiesti arusaamatu rüüstamine, millega stiilse hoone küljest eemaldati oluline arhitektuuriline detail.

8,2 miljonit lasteaia remonti läheb väga õige asja eest. Ehituse ajastus on väga hea, mis võimaldab kuni 5 miljonit säästa. Koos uue inventari ja mänguväljaku atraktsioonidega tuleb lõplikuks maksumuseks ca 10 miljonit.

Ehkki tahtnuks veelgi jätkata Mati Mettusega ringsõitu ja kuulates vaadata linna, pidi arvestama linnapea ajagraafikuga. Anne andis ajutise juhtimise uuesti linnapeale üle, et ta võiks ise linnas rooli keerata.

Tänud linnapeale, tema abikaasale ja igale lugejale, kel jätkus kannatlikust lõpuni lugeda.