Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste ütles enne raamatu „Eesti Muinsuskaitse Selts 25“ kinkimist kõigile kutsutud külalistele, et Eesti Rahvusringhäälingul oli täiesti otsustav roll priiuse põlistumise päeva kordaminekul. „Seda päeva kajastati muidugi ka teistes meediakanalites ja kirjutavas ajakirjanduses, kuid Terevisioon korraldas juba varajasest hommikust peale silmatorkavad laulmised erinevates linnades ja Vikerraadio kajastas seda päeva jooksvalt õhtuni välja,“ rääkis Velliste, kelle hinnangul ületas nii mahukalt päevasündmusega täidetud eetriaeg väga tugevalt uudiskünnise. Tänu rahvusringhäälingu erilisele pühendumusele panid inimesed seda päeva tähele ja oleks olnud raske leida kedagi, kes poleks midagi kuulnud priiuse päeva olemusest. „Selles mõttes peame tunnistama, et rahvusringhäälingu roll oli ainukordse päeva kordaminekuks täiesti asendamatu. Kui nemad oleksid selle tegemata jätnud, võinuks päev kujuneda hoopis teistsuguseks ja kindlasti mitu suurusjärku väiksemaks, aga selliselt jäi päev väga väärikalt ajalukku ja midagi sellise päevaga võrreldavat saab kogeda alles 30. novembril aastal 2020, kui riigi vabaduse aeg osutub pikemaks meie okupatsiooni ajast,“ selgitas Velliste.

Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa vastas tänusõnadele, et rahvusringhääling on alati esile tõstnud kajastamist väärivaid sündmusi. „Ühelt poolt on juba seadusega ette nähtud, et neid asju peabki ju tegema. Ega siin erakordset midagi ei olnud,“ lausus Allikmaa. Siiski lisas ta juurde, et seadust väga avaralt tõlgendades läheks loetelu tõenäoliselt väga pikale kõigest sellest, mida võiks ja peaks kajastama. Paratamatult tuleb pidevalt mingisuguseid valikuid teha. „Eks kajastatakse põhjalikumalt neid asju, mille puhul on ilmne, et inimesed näevad tõsist vaeva ja on võtnud initsiatiivi – on näha, et selle sündmuse korraldajate jaoks läheb asi korda ja tegemist pole rutiiniga, vaid kogu ettevõtmist täidab energia tulv,“ kirjeldas Allikmaa valikute tegemise köögipoolt, kus lähtutakse üsna lihtsalt mõistetavast tõdemusest. „Muidugi võiks ju märgata ja peakski märkama rohkem asju, aga piiratud eetriaeg ei mahutaks nii või teisiti kõike ära,“ arutles Allikmaa ja jõudis kokkuvõtvale järeldusele, et selle mõttekäigu tähenduses on priiuse päeva initsiatiivgrupp teinud tööd, mille väärtust pidi märkama ja vastavalt sellele ka tegutsema.

Samal teemal: