Muinsuskaitsjad Sindis
4. mail tutvusid Tiina Tojak, Eduard Rajari ja mõned teised Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsi liikmed Sindi linna paljude arihitektuuri väärtuste üldise seisundiga ja hiljem toimus Sindi ajalooklubi liikmetega kohtumine, et rääkida muinsuskaitseliste objektide säilitamise vajadustest ja võimalustest ning jagati ka väga praktilisi nõuandeid edukamaks asjaajamiseks.
Sindi kunagise raudteejaama hooned on suurepärane pärl; Suureks probleemiks on kalmistuarhitektuuri hävitamine
Kahe ja poole tunni pikkusel ringkäigul Sindis saatis külalisi abilinnapea Marko Šorin, kes kuulub ühtlasi nii Pärnumaa Muinsuskaitse Seltsi kui ka Sindi ajalooklubisse. Parema ülevaate andmiseks koostas Marko Šorin selleks sündmuseks kõige olulisemate viidete ja 26 fotoga illustreeritud brošüüri, mille ta kinkis igale külalisele, mis iseenesest räägib sellest, kuivõrd oluliseks hindas Sindi linn nende inimeste erialaseid teadmisi ja nõustavaid märkuseid. Et toimunule veelgi suuremat kaalu anda, siis valiti külastuse ajaks linna sünnipäevale, 1. maile võimalikult lähedane kuupäev ja brošüüri kaanele on kirjutatud: Sindi linna 73. aastapäewale pühendatud ekskursioon „Wabriku alew enne 1940. a“.
Algselt asusid Sindi asunduse kohal Tõela ja Saia külad. Pärnu jõest alla voolu paiknes mõned verstad eemal praeguse politseikooli asemel Zintenhofi mõis, mille järgi tuletati 1832. a asutatud vabriku ja selle juurde tekkinud asunduse nimetus. Administratiivselt kuulus vabrikuasula Taali valla alla kuni 1921. a anti 1607 elanikuga Sindile alevi õigused. Linnaõigused sai Sindi 1938. a 1. mail.
Ekskursioon algas postkontori ja Maxima kaupluse vaheliselt alalt. Minnes sealt Tori poole ääristasid kunagist Pärnu-Paide postiteed tellistest ehitatud tööliste elamud, millest praeguseks pole säilinud mitte ühtegi. Omapärase arhitektuuriga hoonestatud tänavajoon on jäädavalt kadunud. Kooli tänava poolses osas on küll mõned sarnase ilmega puithooned alles, kuid kahetsusväärselt viletsas seisundis. Kivihoonest on säilinud õnneks rullikuur, kus praegu peavad jumalateenistuseid vene nelipühilased. Tänu nende ettevõtmisele on hoone olnud säästetud hävingust.
Gümnaasiumi bussipeatuse kohal alles olevat hoonet (Pärnu mnt. 55) hüüti „Valgemaja“. Kuni 1939. a lõpuni elas alumisel korrusel vabriku asjamees parun von Maydel ja teisel korrusel peainsener Juhan Pärn. 1940. a sai majast parteikomitee keskus, kus septembrini juhendas kommunistliku parteiajaloo lühikursust Ksenia Bensalo ja hiljem Olga Kalda. Samas hoones moodustati hävituspataljon. Pärast võttis hoone oma valdusesse saksa garnison.
Sealsamas kõrval otse tänava ääres näeb ilusat maja, mille kohal täpselt samas paigas ja sama välimusega oli kunagi saksteklubi „Harmonie“ klubi, mida hiljem võisid ka töölised kasutada. Saksa okupatsiooni ajal hoiti seal ka vene vange. Nüüd on sellest majast näha üks ühele valmis ehitatud endise hoone koopia, mis on sündinud tänu Eduard Rajari kunagistele pingutustele ja omaniku mõistvale suhtumisele.
Sellest majast mitte kaugel on kurvas lagunevas seisus Pärnu mnt 51 maja, mida linn pole suutnud müüa ega leidnud ka ise tasuvat rakendust.
Muret tekitav on ka Karja ja Raudtee tänava nurgal asuv 1934. aastal valminud funkstiilis maja, mille arhitekt on A. Laurfeldt. Maja remont seisab juba aastaid omaniku ja muinsuskaitse ameti vahelise kohtuliku vaidluse tõttu, sest renoveerimise käigus on rikutud olulisi muinsuskaitselisi nõudeid.
Õnneks on Sindis ka väga häid näiteid. Terviklikult on säilinud ja hoitud kogu kunagine raudteejaama ehitiste kompleks. Taolist vaatamisväärsust pole kusagil mujal Eestis nii terviklikult alles. Puudu on vaid veetorn, aga seda polegi kunagi olnud, sest Sindis kasutati vee võtmiseks Sindi vabriku veetorni.
1929. aastal sai alev kohtu abil Wöhrmanshofi karjamõisa arvelt maad juurde praeguse linnamaja asukohas. Alevi laienenud osast sooviti kujundada keskus. Sellel eesmärgil telliti uue arendatava keskuse planeering arhitekt Anton Soansilt. Esimese etapina valmis 1937. aastal skandinaavialiku stiiliga Sindi raekoda ehk alevimaja. Paljudel võib praegu olla uudiseks, et sinna lähedusse jõe poole oli kavandatud väga suur rahvamaja, järgnevalt pidi ehitatama veel haigla, luteri kirik koos koguduse majaga ja isegi uus koolimaja oleks sinna tulnud. Paraku jäi uus keskus siiski ehitamata.
Õhtupoolikul Sindi Muuseumis toimunud laiendatud ajalooklubi vestlusringis rääkis Sindi Gümnaasiumi majandusjuhataja Mart Nõmm murelikult koolimaja lagunenud katusest tulenevatest probleemidest. Praegu on katusest läbi tulnud vesi rikkunud 6 ruumi ja ka punasest tellisest sein on muutunud niiskumise tõttu soola valgeks.
*
Mis veel Sindis liikudes kaamera ette sattus...
