Tallinna ja Pärnu noorte ühisel koostööl loodud projekt „Pesa” üritas reedel korrladada Pärnu kodutute loomade varjupaiga toetuseks kuursaali kõrval asuvas ööklubis Beach Club heategevusliku noorte õhtu, mille tulu läinuks hüljatud koerte ja kiisude elujärje parandamisele.
„Üritus on korraldatud just selleks, et tõmmata tähelepanu loomadele,” haaras Janek juba mitu päeva varem varrukast ja palus tingimata nende ettevõtmist kõikjal teadvustada.
Heategevuspidu nimetusega „Tallinnast Ära” pidi plaani järgi algama õhtul
kell kümme. Minutilise täpsusega uksest sisenedes kostus küll võimas diskotümps ja mõned paarid nautisid
kõrgel poodiumil rütmi tunnetust, kuid oodatud noorte hulka ukse taga tunglemas polnud. Raske oli hinnata, kas kohal viibisid juba ka mõned pileti ostnud külalised või tegutses valdav enamik seltskonnast peo ettevalmistamisega.
Suur saal näis päris hõredane isegi veel kolmveerand tundi enne südaöö saabumist, mil kavakohaselt pidanuks lavale ilmuma säravad tantsutüdrukud ja mainekas Eesti pesubränd seksikate Bon-Bon Lingerie kasside teemalise showga. Laval pidid hüppama hip-hop noored Tänavateüksus 10-6. Samuti lubas esineda Pärnu bänd Pharmac Hooliganz. Diskori tornis aga lubasid esineda DJ Gee, DJ Mark Slavin, DJ InZtance ja DJ Egoism.
Kogu peotralli oodates jätkus pikalt aega kunagises Ranna kino saalis ringi jalutada ja meenutada aegu, kui filmid jooksid mitukorda päevas ja
pingiread olid pilgeni täis. Ruum on ikka veel enam vähem sama kujundusega nagu seda paarkümend aastat tagasi mäletan. Vaid istmed on välja lükatud ja mõnda muud sissetoodud. Sissepääsu vasakus nurgas asub tagsihoidlik baarilett, saali keskele on ehitatud rõdu, kus asub helitehniku pult ja poodiumil kõrgub võimas tünder, mille sees diskorid plaate keerutavad. Kes mugavalt pehmete diivanite asemel eelistasid teistsugust puhkeasendit, võisid ka võrkkiikudes õõtsuda.
Pärnu loomade varjupaiga juhataja Birjo Piiroja seisis koos abilistega baarileti ees, kus oli võimalik osta meeneid mälestuseks tollest õhtust: rinnamärgid, pehmete kutsudega võtmehoidjad, reklaamkirjaga t-särgid. Ka lilleõisi võis saada, et oma kallimale koduteel kingitus teha.
Janek, kes oli tulnud fotokaameraga üritust jäädvustama, et aprillis avataval fotonäitusel oleks, mida meenutada, polnud veel aparaati väljavõtnud. Küllap ootas paremaid hetki. Mina seevastu püüdsin ka olematuid hetki tabada, kui ootamatult avastasin, et aku on tühi ja tagavara puudub.
Kas äpardumisest võivad enestele kinnitust koguda ebausklikud, kelle jaoks
reede ja 13. kuupäeva kokkulangevus tähendavad endiselt ebaõnne ennet või peitub põhjus siiski märksa maisemates põhjustes? Organiseerijatele ei julgeks küll midagi etteheita. Nemad andsid enestest parima, mida siinsed olud võimaldasid.
Hilisemal telefonivestlusel Maret Õunapuuga kuulsin, et kesköö paiku olid siiski esinejad lavale tulnud ja pidu saanud peetud, kuid lunastatud piletite hulk polevat katnud rahalises plaanis neid kulusid, mis algse kokkuleppe põhjal tulnuks organiseerijail endil tasuda.. Arvan, et tunnustust väärivad ürituse toimumisele kaasa aidanud firmad, kellest Õunapuu nimetas E-Sigaret, BonBon Lingerie, RedBull, Leibur, ja Weekend. Kuid tema kinnitusel need firmad rahaga siiski ei abistanud ja nii tuleb organiseerijail oma taskust juurde panna, et tasuda näiteks kütte ja elektri tarbimise eest. Hea, et Beach Club ei küsinud ruumide renditasu. Täna Lisas Õunapuu, et piletiga külastajate arv jäi alla saja, mis oli kriitlisest piirist allapoole jääv arv.
Päris ebaõnnestunuks seda ettevõtmist Õunapuu siiski ei pea, sest heategevuspidu olevat oma peamise eesmärgi saavutanud inimeste teadlikkuse tõstmisega. Nii polevatki pearõhk rahakogumisel olnud. Ometi jään kõrvaltvaatajana eriarvamusele ja leian, et loomade olmetingimuseid saab rahaga kiiremini parandada kui inimeste heasoovlikuse ootusega.
Küllap tegid loomasõbralikud noored paljus valiku ka selle järgi, mis toimus
samal ajal teistes Pärnu lõbustusasutustes. Neid pole linnas sugugi vähe. Pealegi esines reede õhtul sama kuursaali hoone peasaalis noorte magnetina mõjuv Tanel Padar. Nõnda tuleb vast tõepoolest nõustuda peainitsiaator Maret Õunapuu seisukohaga, et peamine on probleemi ulatuslik teadvustamine. Tol õhtul võisid inimesed teha valiku Tanel Padari ja loomade tingimuste parandamise vahel. Võibolla tuleks järgmisel taolisel üritusel ühildada hoopiski Tanel Padari esinemine loomade varjupaiga toetusega. Leiduks vaid sponsoreid, kes ka rahaga õla alla paneksid.
Vaata ka:
