Neljas päev Pärnu rannas tõi vanade meistrite kõrvale hulga noori voolijaid. Pärnu rahvusvaheliste hansapäevade logo ja hüüdlausega punastes T-särkides noored moodustavad ühtse meeskonna, kuigi muist tulid Pärnu Avatud Noortekeskusest ja teine osa Pärnu Vabakoolist. Neist esimesi koondab noortekeskuse juhataja Annely Reile ja teisi Heli Lank, kes koolis õpetab lastele vene ja inglise keelt. Täna õpetas rannaliival aga kunstilist osa ja liivaskulptuuride valmistamise üksikasju Seinäjoki kunsti ja käsitöö õpetaja Merja Juppo Soome Vabariigist. Kuulekad ja virgad õpilased on 13 kuni 17 aastased. Töödeks valiti igast Eesti hansalinnast mõni tuntud objekt. Pärnus on selleks Punane torn. Tartus Toomkirik. Kahjuks juhtus selle kirikuga sama lugu, mis eile Jõõpre ehitajate loodud Tallinna väravaga. Vahetult peale pildile saamist langes üks nurk kokku. Et mõrudast tundest kergemini üle saada, otsustati tulla ühisele pildile ja naerda kaamerasse, sest päev on olnud ju tore ja rannailm parimast parim.
Kuna ehitused said kõigil püsti pandud, siis võidi tehtuga rahule jääda. Et liiv pudenema kipub, ei tohi kellegi meeleolu rikkuda. Pealegi pudenevad ka kivist ehitatud hansaaegsed ehitused, mille vastu ei suudeta alati seista. Igal juhul andis Merja kõigile osalejatele nimelised diplomid, mis kinnitab õppepäeva edukat lõpetamist.
Diplomid said Merjalt ka Helina Metsik ja Erika Lille. Nende noorte skulptorite käte vilumust arendab Pärnu Kunstikoolis Rait Pärg. Täna voolisid neiud liivast kena tütarlapse, kes on noor Kihnu Virve.
Liivaskulptuuride vahel takseerides hakkas silma, et kõige rohkem peatutakse bernhardiini juures. Koeri muidu randa ei lubata, aga kui ta on liivast ja sama sõbraliku ilmega nagu elusalt, siis ei saa kuidagi sellest kunstitööst peatumata mööduda. „Inimeste näod võtavad sama ilme nagu bernhardiinil, kui nende pilgud ootamatult suure sõbraga kohtuvad,“ on pannud tähele Rait, kes taiese peaaegu algusest lõpuni valmis voolis. Üllar Kallau pole idee autorina leidnud palju aega rannas viibimiseks ja nii jäigi kogu loometöö viimistlus ühe kunstniku vastutusele.
Täiesti uus töö oli liival ka mütoloogiline Pandora laegas. Seda tööd voolisid Jonna Kestilö ja Miia Torikka.
Hephaistos valmistas Zeusi palvel savist naise inimkonnale karistuseks. Jumalad kinkisid vagurale neiule kauni välimuse, meeldiva loomuse ja ilusad rõivad, aga talle anti samuti laegas, millesse iga jumal asetas ka midagi halba. Zeus kinkis laeka Pandorale ehkki tema vend oli keelanud kingitust vastu võtta. Pandorale jäeti ütlemata, mida laegas sisaldab kuigi keelati seda avada. Ühel päeval paotas Pandora uudishimust aetuna laeka kaant ja lasi kõik pahad asjad välja. Laegas sisaldas ka petlikku lootust, mis lohutas vallandunud hädas ja viletsuses. Sellest ka Pandora laeka pärimuslik mõiste tundmatu sisuga keelatud asjadest.
