Oore kärestikul lasti tänavuaastased viimased 5000 noort lõhet Pärnu jõkke
Pärnu jõe Oore kärestikul lasti täna erilise pidulikkusega vette viimased 5000 noorlõhet lisaks neile 60 000-le isendile, kes olid juba varem kahes jaos Sindi paisutammist ülesvoolu asuvatele kudemisaladele lahti päästetud.
Sindi pais veevaesel ajal
Tegemist oli ühtlasi algatusrühma Sindi pais korraldatud tänupäevaga, et öelda häid sõnu nende inimeste aadressil, kes on toetanud siirde- ja poolsiirde kalade rändeteelt igasuguste tõkestite kõrvaldamist. Tori valla Oore küla Kiisa talu pererahvas oli nii külalislahke, et lubas üle poolesaja inimese oma maalilisele kaldapealsele, kuhu sõidutatud umbes 10-sentimeetri pikkused ja 10-grammi kaaluvad lõhelapsed ettevaatlikult ämbritesse tõstetult ja pikas ahelas käest kätte andes jõkke lasti.
Enne tähtsa toimingu algust mõõtis Põlula kalakasvatuskeskuse juhataja asetäitja Ene Saadre veetemperatuuri, et veenduda temperatuuri ligilähedases vastavuses kalakasvatuse veesoojusega. Üheaastaste lõhede Pärnu jõkke asustamist on teostatud Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlaste ja Lääne-Virumaal asuva Põlula kalakasvatuskeskuse ühistööna. Noorlõhede peamised ohustajad on praegune liigmadal veeseis, aga samuti ka lõheliste seltsi kuuluv haug ehk havi. Purikas on küll hästihinnatud püügikala kuid tuntud röövkalanagi. Teadlaste hinnangul peetakse ümberasustamist edukaks juhul kui noorlõhedest sirgub vähemalt 6% suguküpseks. Seega peaks tänavu 60 000 kuni 65 000 jõkke lastud isendist ellu jääma umbkaudu 3600 kuni 3900 noorlõhet, kes on kalaks kasvanud Daugava jõe lõhede marjast.
Pärast kaheaastast kudealadel suuremaks sirgumist peaksid lõhed võtma ette teekonna merre, et sealt neli aastat hiljem suguküpsetena ülesvoolu tagasi oma kunagistele kudealadale tulla. Keskkonnaministeerium on võtnud nõuks asustada Pärnu jõge neljal aastal, mis peaks aitama taastada lõhepopulatsiooni selles vesikonnas. Nõnda soovitakse täita Euroopa Liidu suunist ja Eesti riigi poolt seatud eesmärki, mis lubaks loota praeguse 300-400 asemel näha aastas Pärnu jõest merre liikumas kuni 25 000 lõhet.
Aastakümneid oodatud lahenduse saavutamiseks on rahvaalgatusrühm Sindi pais teinud suuresti Hans Solli eestvedamisel pingsat tööd alates aastast 2007. Tänast päeva peab algatusrühm ühe suure etapi läbimiseks. Siiski on jäänud alles veel mure sellepärast, et nelja aasta pärast ei teeks Sindi pais ja ebaõnnestunult ehitatud kalatrepp kudealadele siirduvatele lõhedele enam lootusetuid takistusi.
Täna Oorel viibinud Eesti Maaülikooli ihtüoloog Rein Järvekülg on jõgede ja kaladega tegelenud viimased paarkümmend aastat ja üheksakümnendatest saadik puutunud kokku ka Sindi paisu problemaatikaga. Läinud sajandi viimasel kümnendil oli väga populaarne hüdroelektrijaamade (HEJ) taastamine ja uute rajamine, mis on olnud õppejõu seisukohalt veekeskkonna tervisele õnnetuseks. „Selgelt on Pärnu jõele Sindi kohale kavandatava HEJ-ga paisu mõju kaladele veelgi kahjulikum, sest plaanitud tühise vooluhulgaga kalateed ei võimaldaks enamikel kaladest ülesvoolu kudealadele siirduda. Allalaskuvad noorjärgud satuvad aga suure tõenäosusega turbiinidesse,“ arutles Järvekülg, kelle hinnangul välistab senise seisundi jätkumine või koguni HEJ rajamine ühes kalapääsudega tulevikus Pärnu jões sigivate siirdekalade asurkondade taastumise.
Järvekülg rääkis veel Jägala jõel asuvast Linnamäe HEJ, millest Eesti Energia oleks valmis loobuma ja jätma kaladele paisuvaba läbipääsu. „Asi ei ole veel üheselt otsustatud aga liigub selles suunas. Sellel on väga suur märgiline tähtsus, sest Linnamäe HEJ on Eestis ainuke majanduslikult mõõdetava potensiaaliga jaam. Kõik teised ei küündi selleni.“ Järvekülg ei nõustu olukorraga, kus eraomanik saab ehitada jaama riigi toetusel valmis ja sama riik ostab totatsiooniga omanikult elektrit, mille tulemusel täidab tehing kasumlikult üksnes omaniku kukrut - kusjuures ülejäänud ühiskonnale jääb alles vaid loodusele tekitatav kahju. „Sindi on loomulikult üks kõige tähtsamaid objekte, peale selle on riigis veel 250 paisu, kus samuti oleks vaja kalad läbi lasta. See töö seisab lähiaastatel ees,“ kinnitas Jävekülg. Lisaks märkis ta head meelt tundvalt, et kui varem, näiteks aastal 2006, oli Sindi paisu pooldajate protsent kuni 90, siis eriti peale Sindi Gümnaasiumi aulas toimunud keskkonnamõju hindamise uuringute avalikustamist on inimeste arvamus kardinaalselt teistsuguseks muutunud.
Pärnu maavanem Andres Metsoja on seda usku, et täna vette lastud kalad saavad looduse poolt määratud ajal tulla merest tagasi samadesse asupaikadesse. „Usk on küll selline teema, mis peab olema, aga ilma tegudeta võibki ka uskuma jääda. Seepärast teod, mis tänaseks tegemata, on väga kahetsusväärsed,“ kõneles Metsoja, kes kinnitas oma kohtumisi nii ettevõtjaga kui ka algatusgrupi esindajate ja teadlastega, et kindlamini olla veendunud looduse vajadustega arvestamises. Metsoja tõdes, et oma kodukanti ei saa valitseda ilma peremehetundeta ja looduse kaitsmine selle tasakaalu rikkujate eest ongi üks ühiskonna ees seisvatest olulisematest ülesannetest. Ta tänas algatusgrupi liiget Hans Solli suure tehtud töö eest, ilma milleta poleks arvatavasti praeguseks nii kaugele jõutud.
Enne kalasupi söömise juurde asumist tegi algatusgrupi liige Raul Sarandi ettepaneku esitada Hans Soll Pärnu maavanema poolt antava Pärnumaa kõrgeima autasu, teenetemärgi „Pärnumaa Vapimärk“ saaja kandidaadiks. Ettepaneku toetuseks lasti kohe ringikäima vastava taotlusega paber, millele kõik kohalviibinud oma allkirja andsid.
Hans Soll tänas omakorda käepigistuse ja kingitusega suuremaid toetajaid, teiste hulgas said tänu osalisteks tema kunagine õpilane Tauno Jürgenstein, Martin Kesler, Rein Järvekülg, Ene Saadre, Heli Shpilev jt.
Samal teemal:
