Fotodel: Foorumil osalenute ühispilt ja tort, mis ootas maiustajaid.
Paikuse vallamaja saalis toimus 14. oktoobril Täiskasvanud Õppija Nädala foorum „Õppimine seob põlvkondi“, kus esines peaettekandega psühholoog Anu Virovere teemal „Enesehinnang, kui saavutuste võti“. Samal kogunemisel tervitas ja tunnustas maavanem Andres Metsoja Pärnumaa aasta tegijaid, kelleks on Agor Tetermann, Maret Põlluste ja Pärnu Päikesejänku Lasteaed. Muusikaliselt sisustasid sündmust Sindi Seltsimaja duo ja Maire Krinali laululapsed.
Ettekande sissejuhatavas osas tõi Anu Virovere näite Microsofti asutajast Bill Cates’ist, kes soovitab oma raamatus „Äri @ Mõttekiirusel“ ratsutada muutuste harjal. Seejuures on tähelepanuväärne, et enam kui kümme aastat järjest maailma rikkaimaks meheks peetud ärihai loobus juba esimesel kursusel ülikooli õpinguist.
Tuntud Ameerika äri professor ja juhtimisteoreetik Peter Drucker on väitnud, et 21. sajand erineb oluliselt eelmistest sajanditest. Kolmandal aastatuhandel elavad inimesed peaksid muutma oma suhtumisi ja tegevusi. Anu Virovere esitas neli küsimust, millele peaks leidma vastused: mille poolest erineb 21. sajand eelnenust, mida uut on toonud arvuti, milline on milleeniumi laps ja mis määrab edu tulemuslikkuse käesoleval sajandil? Muudatuse olemus on praegusaja seisukohalt kandunud eelmise sajandi tööstusliku ühiskonna jõukuse taotluselt teadmusmajanduslikule eneseteostusele, milles peaks ilmnema elamuslik töörõõm. Nii oleks selle sajandi suundumus teadmusmajandusele, kus valdav enamus, kuni 90% töötajaist oleksid teadmustöötajad.
Kui 20. sajand pidas inimest vaid ratsionaalsuse kehastuseks, siis seni on IQ testid põhinenud loogilis-matemaatilisel intelligentsusel. Oxfordi ülikooli professor David Coleman toob juurde emotsionaalse intelligentsuse ehk EQ. Selleks, et mõista, milles seisneb praktilise meele kõrvale asetunud EQ teooria eripära, tuleb aru saada inimese käitumises toimuvat regulatsiooni. Emotsionaalse intelligentsuse teooria väitel on inimese käitumise käivitajaks tunne. Anu Virovere ütleb, et ainult kaks asja panevad inimese õppima: edu ära tundmine ja kiitus. Kolmandat võimalust tema sõnul pole. Psühholoogi kinnitusel ei korreleeru IQ lineaarsed teadmised vaimse intelligentsusega. Emotsionaalne intelligentsus algab iseendast. Selles kontekstis pole enam mitte konkurents edu aluseks vaid eelkõige koostöö. Praeguse psühholoogia seisukohalt konkurents hävitab loovuse ja just koostöö on selle ärgitaja.
Tulevikukoolist rääkimine tähendab innovatiivset lähenemist. Võtmeküsimuseks on saanud väitlus teemal, mida põhimõtteliselt muuta ja mida võiks jätta endiseks, et tulemuseks oleks uus kvaliteet. Küsimuseks on ka elukestva õppe loomine ja mil määral läheb selleks vaja eelteadmisi ning mida peaks kool tegema selleks, et inimesi valmistada ette arenguks ja õnneks.
Anu Virovere ütleb, et milleeniumi laps valdab tänu Interneti võimalustele tegelikult tohutut teadmiste pauna. Ainuüksi 2008. aasta tõi juurde rohkem informatsiooni kui seda on omatud kogu eelneva ajaloo jooksul. Probleemiks saab aga teadmiste kasutamise oskus ja mõtlemise ratsionaalsus. Kas 21. sajandi laps oskab veel sel juhul selliselt mõelda nagu tema õpetajad? Arvuti tarkus ei suuda luua faktide juurde tähendusi.
Tulevik on olevikus peidus, seepärast peaksime olema tulevikutargad. Nii saab põhiküsimuseks see, kas kool valmistab ette tegelikuks eluks või annab üksnes faktilisi teadmisi, millele õpilane ei suuda seoseid leida.
Kõigi muudatuste juures on oluline järjest suureneva tolerantsuse ilmingu juures säilitada põhiväärtuseid, millel Anu Virovere samuti peatus. Ta tõi näite Ameerika vaatluste põhjal alates 1948. aastast, kus käsitleti üksikemade arvukust ühiskonnas. Huvitav on näha, mil viisil kasvab proportsionaalses suurenemises vastavalt üksikemade lisandumisele ühiskonnas ka igasugune kõlbluse langus: kuritegevus, narkootikumide tarbimine, prostitutsioon jne. Järeldus saab olla psühholoogi arvamuse kohaselt vaid üks: tagasi perekeskse ühiskonna juurde.
Samuti on ka kristlikel väärtustel oma kindel koht, mida ei saa eirata tänapäevases maailmas, leiab Anu Virovere.
*
Väikese kontsertkavaga esinesid Maire Krinali laululapsed ja Sindi Seltsimaja duo. Jaan Marten, kes läheb Laulukarusselli finaali esinema, laulis kõigepealt laulu „Kooliaeg käes“. Duo esinemise saatel toimus ka ühislaulmine lauluga „Mu mõtted on alati su juures“.
