Pärnu haigla õendus- ja hooldusravikeskuse hoone
Juurdeehitused on vanast hoonest metallse läikega selgelt eristuvad

Eile keskpäeval avasid sotsiaalminister Hanno Pevkur, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Pärnu haigla juht Urmas Sule ja Pärnu haigla nõukogu esimees Cardo Remmel piduliku lindi lõikamisega Pärnu haigla õendus- ja hooldusravikeskuse.

Hanno Pevkur, Toomas Kivimägi, Urmas Sule ja Cardo Remmel lõikavad linti ja seejärel annab igaüks neist avamise allkirja

Hooldusravi teenuse osutamist alustati Pärnus Ravi tänaval 40 voodikohaga juba 2005. aastal. Hoone renoveerimise järgselt on hooldust vajavate inimeste jaoks 80 voodikohta. Selle arvu sisse on arvatud ka 20 hooldekodu voodit.

Pärast Ristiku tänavale ehitatava täiendava haigla korpuse valmimist viiakse Ravi tänavalt ümber uude taastusravi- ja psühhiaatriakorpusesse taastusravi ambulatoorne osa ja spordiarstid. Ravi tänaval vabanevate ruumide asemel saab järgmisel aastal suurendada õendusabiteenust juba 103 kaasaegse hooldusravi voodikohani. Seega võib eile avatud Pärnu haigla õendus- ja hooldusravikeskuse täielikult toimivaks nimetada siiski alles aasta pärast, kuid vaatamata sellele on keskus juba nüüd vormiliselt kõigiti valmis. Ravi tänaval etappide viisi teostatud ehitustööd ei katkestanud järjepidevat igapäevast tööd selles majas kordagi.

Ettevalmistustööde ja ehitamisega alustati 2010. aasta detsembris ja sama talve 25. veebruaril asetasid sotsiaalminister Hanno Pevkur, Pärnu maavanem Andres Metsoja, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, SA Pärnu Haigla juhatuse esimees Urmas Sule ning ehituse peatöövõtja YIT Ehituse juhatuse liige Toomas Rapp sümboolse nurgakivi vasema tiiva pikenduse vundamenti.

Aasta tagasi valmis Riia maantee poolne tiib, millele ehitati peale kolmas korrus, seejärel jätkati keskmise osa renoveerimisega ja tänavu juulis lõpetasid ehitajad Mai tänava poolse tiiva ehituse. Peatööettevõtja YIT Ehituse juhitud taastusraviosakonna hoone ümberehitustööd pidanuks kestma käesoleva aasta detsembrini, kuid viidi lõpule kavandatust ca pool aastat enne lepingulist tähtaega.

Urmas Sule ütles pärast lindi lõikamist pidulikul sõnavõtul, et kuigi esmalt sõjaväekasarmuks ehitatud hoone polnud algselt meditsiiniasutuseks projekteeritud, sobib U-kujulise põhiplaaniga hoone haigla otstarbeks väga hästi. Siiski selgus tema jutust, et kaaluti ka Sillutise tänaval asuva tsaariaegse hoone sobivust. Ent Pärnu haigla hooldusraviosakonna juhataja Margit Seppikuga peetud pika arutluse tulemusena kaldus vaekauss ikkagi Ravi tänava kasuks, kuna tolle hoone ümberkohandamine osutus märksa lihtsamaks. Maja kandvad konstruktsioonid olid vastuvõetavas korras, Stalini-aegsed kõrged laed passivad nüüdse meditsiinikeskuse vajadusi arvestavate kommunikatsioonide peitmiseks aga suurepäraselt. Otsustamisel peeti oluliseks hõlpsasti leitavaid ligipääse ja loodusliku vaate küljest ka kõrghaljastuse olemasolu. Tarvilike parkimiskohtade tekitamne vähendas küll roheala, aga väga palju annab juurde taastatud lehtla, mis kunagi on õueala vaadet varemgi rikastanud.

Sule sõnul on Pärnu haigla õendus- ja hooldusravikeskus suurim ning kaasaegseim õendusabi ja hooldusravi pakkuv keskus maakonnas ning sinna on oodatud kõik Pärnu või selle lähiümbruse patsiendid. Tegemist on osaga Pärnu haigla kahe terviselinnaku idee teostumisest. Ravi tänaval saab teenuseid, mis vajavad õenduskeskset kureerimist ja pikaajalisemat hooldusravi. Uude majja tuuakse kokku Pärnu haigla ambulatoorsed ja statsionaarsed õendus-hooldus- ja hoolekandeteenused, millele liidetakse geriaatria- ja aktiivraviteenused. Keskuse eesmärgiks on seatud ka koolituste tegemine maakonna elanikele, kellel napib teadmisi kodus hooldamiseks. Üks tähtis osa hooldusravis on patsientidele koduõendusteenuse osutamine.
Samal ajal koondatakse Ristiku tänava hoonesse kogu aktiivravi koos psühhiaatria ja taastusraviga.

Uue hoone valmimine avardab Pärnu haigla võimalust osutada kaasaegset õendusabiteenust suuremale hulgale abi vajajatele ja pakub samas laiemaid töövõimalusi Pärnumaa inimestele. Õendus- ja hooldusravikeskus on kõikidele ehitustehnilistele ja tervisekaitse normidele vastav kaasaegne hoone. Laienenud keskus annab töötajatele suurepärase võimaluse oma teadmisi praktikas rakendada ja teha seda kõige professionaalsemal tasemel.

Avamispäeval tegi hooldusravihaigla vanemõde Aita Kütt külalistele põhjaliku ringkäigu kõigil korrustel maja kolmes osas. Kõikjal paistis avarat ruumikust ja valgusküllust. Silma rõõmustasid rahulikult mõjuvad pastelselt mahedates värvides maalid paljudel seintel. Isegi värvilised linnukesed siutsusid puuris, mis tegi meeleolu eriti heaks.

Korruste vahel liigub kaks lifti. Palatite liuguksed veerevad peaaegu hääletult ratastel. Palatites on võimalik kasutada ülimoodsaid puldiga juhitavaid voodeid, mis liiguvad vastavalt vajadustele kõikmõeldavates suundades, et patsient võiks endaga iseseisvamalt toime tulla ja võimalikult mugavalt end seejuures tunda. Praegusajal peame täiesti enesest mõistetavaks, et iga palati juurde kuulub WC ja duširuum. Ometi ei jätkunud varem kõigisse tubadesse isegi mitte kraanikaussi, rääkimata siis WC-st või korralikust pesemise võimalusest.

Toit tuuakse kohale Ristiku tänava haigla köögist ja seepärast puudub Ravi tänaval oma köök. Seda, et Pärnu Haiglas osatakse maitsvat toitu valmistada, kinnitas ka avapäeval külalistele pakutud suupistete valik. Haiglale kuuluva kohviku juhataja Aylen Soondra on oma tiimiga kahtlematult kiituse ja tänu ära teeninud oskuse eest iseseisvalt valmistada originaalsel viisil ning omapärase maitsega maitsvaid hõrgutisi.

Sihtasutus Pärnu Haigla Kommunikatsioonispetsialist Eda Amur tutvustas plaani avada Ravi tänava maja keskmise korpuse alumisel korrsuel lähiajal kohvik, kuhu võivad sisse astuda ka tavalised möödujad, kellel muidu poleks hoolduskeskusesse asja.

Õendus- ja hooldusravikeskuse renoveerimine toimus Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi kaasrahastamisel. Rekonstrueerimise maksumuseks on 4,9 miljonit eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on olnud Pärnu haiglale 2,3 miljonit. Kuna projekt käivitus veel krooni käibel oleku ajal, siis on vast paslik kõrvutada seda raha ka eelmise vääringuga. Kogumaksumuseks tegi see 70 miljonit krooni, millest Euroopa Liidu toetus moodustas 30 miljonit ja teise osa pidi rahastama Pärnu haigla.

Urmas Sule ja Kardo Remmel