Pärnu Lääneringil ehitatakse Sauga jõele uut silda
Pärnu ümbersõidul on Sauga jõge ületava silla ehitamise algusest möödunud ümmarguselt esimene kuu pärast seda kui vahetus peatööettevõtja. Sellest tulenevalt on põhjust rajatisest lähemalt rääkida ja põhjalikuma ülevaate Sauga jõele ehitatava silla kohta annab Maanteeameti projektijuht Gregor Reimets.
Sauga jõele rajatava silla ehitustanner ja ajutine rippsild ehitajatele
.Uus Sauga jõge ületav sild paikneb Ehitajate teed Lihula maanteega ühendaval trassil, mis on osa 14 km pikkusest Pärnu ümbersõidust. Sauga silla hind, ca 2 mln eurot, moodustab osa kogu tee ehituse lepingulisest koguhinnast, millest 80% tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Silla ehituse aluseks on AS EA Reng ja AS Cowi koostatud projekt. Silda rajab linna ümbersõidu ehitust teostava konsortsiumi alltöövõtja Lätist SIA TVA Construction. Sillaehitaja omab Lätis väga pikaajalisi kogemusi ja on oma riigis üks suuremaid sillaehitajaid. Eestis see firma varem sildu ehitanud ei ole.
Sauga sild saab olema kolmeavaline jätkuvtalasild pikkusega 70 meetrit. Sildeavad tulevad 21+27+21 m. Sillale rajatakse kaherajaline (1+1) sõidutee koos 4 meetri laiuse jalg- ja jalgrattateega, mis on sõiduteest eraldatud piiretega. Silla alla kaldasambale piki jõge kaldale rajatakse samuti jalg- ja jalgrattateed. Silla kõrgus veepinnast jääb üle 4,5 meetri.
Kogu sild toetub raudbetoonvaiadele, mis rajatakse kõvale saviliivmoreenkihile. Silla aluspostideks puuritakse maasse kokku 34 raudbetoonvaia, mille diameeter on 1,2 m. Kaldasammaste pikkuseks on 24 m ja jõesammastel 19 m. Jõekaldaid on täiendavalt kindlustatud metallist sulundseinaga, mis on süvistatud maasse 15 meetri sügavusele. Kuna antud piirkonnas on tegemist väga halva savi pinnasega, siis ankurdatakse sulundsein lisaks veel paekivisse. Sulundsein on vajalik silla eel oleva kõrge mulde ja kogu tee püsimiseks, sest Sauga jõe kaldad on pinnaselihke ohtlikud. Sügavamal olevad vaiad võimaldavad sillal kindlalt kohal püsida.
Tulevane sild võimaldab kasutada erandjuhul kuni 360-tonnist eriveokit. Meenutuseks, et 2000 aasta suvel samas kohas valminud ajutine sild kandis kõigest 60 tonni.
Kirjeldades praegust ehituse kulgu, rääkis Gregor Reimets hetke probleemsetest ilmastikuoludest. Nimelt seadsid soe ilm ja lumepuudus sillaehitajad erinevalt tee-ehitajatest raskesse olukorda, sest jõe kõrge veetase ja selle pidev kõikumine segavad jõesammaste ehitamist. Vaiatööde teostamisel tuleb ette olukordi, kus vaiade puurimist alustatakse õhtul või öösel, et hommikuseks veetõusuks evakueeruda. Sillaehitaja ootab külmade ilmade saabumist, et jõgi jäätuks ja kaoks merevee taseme kõikumine. See võimaldaks alustada jõesammaste ehitustöödega, mis rajatakse 2 m jõevee pinnast allapoole.
Rääkides valmiva silla üleandmise tärminist selgitab Gregor Reimets, et kuna rajatis on kogu suurprojekti üks osa, siis ühtib valmimistähtaeg objekti ülejäänud lõikude valmimise ajaga. Silda pole võimalik varem käiku anda, sest selle juurde kuuluvad ka pealesõidud ning vajalikud kommunikatsioonid ja seetõttu ei saa silda vaadelda eraldi objektina.
Sild ühendab jõe paremkaldal asuvat Audru valla territooriumi vasakkaldale jääva Pärnu linnaga. Vastavalt projektile ühendatakse Uus-Sauga tänava jalg- ja jalgrattatee Lääneringi äärde rajatava jalg- ja jalgrattateega, mis viib üle Sauga silla, Nurme tee ja ühendub lõpuks Haapsalu maanteega. Praegune projekt ei näe ette jalg- ja jalgrattatee ühendamist Vana-Sauga tänavaga. Siinkirjutaja seisukohalt oleks siiski põhjust Pärnu Linnavalitsusel tulevikus sellelegi mõelda kuna bussid peatuvad üsna tänava lõpus ja see võimaldaks ka jalakäijatel lühemat teed kasutades pääseda näiteks ringraja võistluseid vaatama. Nimetatud teeta lõigu pikkus on tegelikult üsna lühike.
Valmiv Sauga jõge ületav sild on Pärnu linna piires kolmas. Viimati avati Sauga jõel Vana-Pärnut ja Vana-Sauga linnaosa ühendav jalakäijtatele mõeldud vantsild 1998. aasta 2. novembril. Vajaduse korral kannab sild ka kuni 12 tonnise raskusega masinaid juhuks kui näiteks Siimu sillal esineb mingeid takistusi. Tookord sõnas Pärnu linnapea Vello Järvesalu silda avades, et 10 aasta pärast tuleks Sauga jõele ehitada järgmine sild. Tegelikult rajati ajutine sild juba 2000. aasta suvel, kuna Pärnu linnavalitsus otsustas sama aasta 15. veebruaril piirata liiklust vanal kaarsillal Sauga jõe suudme kohal. 2. juunil liikluseks avatud ajutine sild lühendas kaubaveokite teekonda Vana-Pärnu sadamasse üle kümne kilomeetri võrreldes Nurme ümbersõiduga. Sama hakkab kehtima nüüd ka uue silla valmimise järel.
