Vastavalt Eesti Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale aastateks 2014-2020 toetatakse Eesti suuremate linnapiirkondade arengut prioriteetse suuna „Jätkusuutlik linnapiirkondade areng“ kaudu. Pärnu Linnavalitsuse linnaarengu peaspetsialisti Katrin Alliku selgituse kohaselt rakendatakse selle raames toetusmeedet „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“. Linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia on alus prioriteetsest suunast toetuse saamiseks. Pärnu linnapiirkond saab toetust taotleda 13,9 milj euro ulatuses (+15% omafinantseering). Raha tohib kasutada säästvate liikumisviiside võimaldamiseks ning lasteaia- ja lapsehoiuvõimaluste suurendamiseks.

Ühislasteaed Pärnu lähedastele omavalitsustele

Pärnu Linnavalitsus, Sindi Linnavalitsus, Audru Vallavalitsus, Sauga Vallavalitsus, Paikuse Vallavalitsus, Tahkuranna Vallavalitsus on jõudnud Pärnu linnapiirkonna esindajatena kokkuleppele, et lasteaia ja -hoiu kohtade loomiseks nähakse vajadust rajada Pärnu linna 240 kohaga lasteaed (Raja tänavale) ning 164 kohaga lasteaed/-hoid (Väike-Posti tänavale). Alliku sõnul saavad sellisel juhul linnapiirkondade kohalikud omavalitsused Pärnus lasteaia- või lastehoiukohti.

Kuna Sindi võimaldas tänavu oma linna lastele 40 täiendavat kohta koolimajas, siis osaletakse 10 lisakoha sooviga ühislasteaia loomisel Pärnusse. ”Juhul kui raha põhitegevustest üle jääb, nii öelda joonealuseks projektiks, siis selleks puhuks oleme esitanud taotluse 15 kohalise lastehoiu loomiseks Sinti,” ütles Sindi linnapea Marko Šorin pärast tänast koosolekut.

Audru soovib 40, Sauga 50 ja Tahkurand 10 kohta ühises lasteaias.

Nimetatud meetmest soovivad Paikuse ja Tahkuranna täiendavate lasteaiakohtade rajamist ka oma valla maadele, milles vastuolu ei nähta. Lepiti kokku, et tuleb kindlaks määrata ka nö ehituse "kohamaksumuse". Kui keegi tahab teha uhkemat või kellegi lahendus väga kalliks osutub, siis peab ise juurde panema.

Pärnus alustatakse Väike-Posti lasteaiast. Ehitamiseks ollakse valmis juba tuleval aastal. Siiski sõltub õnnestumine sellest kui kiiresti vajalikud määrused vastu võetakse, ilmselt alles märtsis või aprillis. Määruste kinnitamisele järgnevad taotlused, hindamised jne. Nii võib raha eraldamise otsuseid oodata kõige optimistlikumal juhul alles sügiseks.

Kergliiklusteed

Säästva liikumisviisi parandamise projektidest on kõige olulisem rõhk kergliiklusteede, parklate ja parkimissüsteemide rajamisel ning olemasolevate teede rekonstrueerimisel. Vastav soov esitatakse Siseministeeriumile kommentaaride saamiseks. Nõusoleku saamisel suunatakse dokumendid volikogudesse.
Ilmselt 100% omavalitsuste esitatud soovnimekirjast planeeritud kavasse ei jää.

Projektide väljavalimisel on eelduseks olnud see, millised olulised teelõigud veel puuduvad, et tekiks terviklik teedevõrk, mida inimesed saaksid kasutada teekonnal kodu – töö - kool. Kindlasti tahetakse tagada hea ühendus Pärnu linna ja lähivaldade vahel.

Lisarepliigina tähendas Alliku, et uue bussijaama ja ühistranspordikeskuse rajamise kõige loogilisemaks rahastamisallikaks on piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme vahendid, mitte linnaline meede.

Oluline, kuid samas kulukas ja keerukas, teema on Pärnus silla ümber toimuv. Ühiselt arutati, et oleks vajalik selline tähtis objekt käesolevas projektis eraldi ära märkida ja vastavatesse strateegiatesse kirja panna. Tõenäosus saada toetust nii kulukale objektile sellest meetmest on väike, kuid samas leiti, et märkimine aitaks ministeeriumit mõista pärnumaalaste tõsidust, millega sillarajamisse suhtutakse.

Sindi soovib esinduslikku väljakut

Sindi linnapea rääkis, et ühise jõupingutuse tulemusena on iga omavalitsus kaardistanud enda kergliiklusteede võrgustiku. „Sindi on linnavalitsuse tasemel kandnud kaardile potentsiaalse võrgustiku, mis koostati tulenevalt elanikkonna liikuvuse vajadustest ning sihiga moodustada terviklik süsteem. Piiravaks teguriks on samas nii olemasolev teede ja tänavate võrgustik kui kinnistute piirid. Samuti on laeks ees rahalised vahendid, mis ühistegevuseks ettenähtud,“ ütles Šorin. Sindi on oma taotlusesse kirjutanud 3,5 km ehitatavaid teelõike ja 1,5 km teelõike, mis vajavad renoveerimist. Veel loodab Šorin joonealusest projektist kõneldes Sindi Gümnaasiumi esise väljaku välja ehitamisele vastavalt valminud eskiisile. Viimast tutvustasid 2 aastat tagasi nimetatud projekti loojad teabepäeval kooli aulas. Tegu on väga nägusa ja väljapeetud projektiga, mille teostumine lisaks olulist aktsenti kooli ümbrusesse.

Pildil: Sindi teed meetmesse

Samal teemal: