Pärnus tähistati tänast lipu päeva suure pidulikkusega juba 4. korda. 2007. aastal peeti Pärnus esmakordselt lipu päeva teatava tagasihoidlikkusega, kui Rüütli platsil lehvis vaid 5 normaalmõõtmes sinimustvalget lippu. Nüüdseks on lippude arv mitmekümne kordselt suurenenud ja igal aastal tuuakse välja lipu vanust tähistav arv suuri kandelippe.

Seekord saabus lipu päeva sündmuseid Pärnusse jälgima enam kui kümnendik Riigikogu saadikuist. Pärnus viibis ka Riigikogu esimees Ene Ergma. Hommikupoolikul külastas 7 Riigikogu liiget Hansagümnaasiumit. Külalised andsid „Eesti lipu“ tunni.

Alates veerand tundi enne viit mürtsus Rüütli platsil Pärnu Noorte Puhkpilliorkester, mida juhatab Rein Vendla. Inimestele jagati tillukesi käsilippe ja samal ajal rivistuti kandelippudega platsi purskkaevu ette ja pangahoone poolsesse serva. Rüütli platsil laulis Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor Evelin Mei juhatusel.

Tervitussõnavõtuks astus Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi trepile Pärnumaa maavanem Andres Metsoja, kelle peamine sõnum seisnes retoorilises mõttes selles, et lipp ei ripuks lihtsalt vardas vaid lehviks aupaistes alati ja kõikjal hästi nähtaval viisil.

Pärnu abilinnapea Annely Akkermann tegi lühikese ülevaate sinimustvalgetest värvidest ja lipust, alustades aastast 188l, kui esimene lipp oli veel õmblemata. Ta tuletas meelde, et sinimustvalge nööriga pitseeriti Tartu rahuleping, mis lubab austada Eesti riigi vabadust ja sõltumatust igavesti. „Okupatsiooniaegade algusega 1940. aastal kisti Pika Hermanni tornist alla Eesti omariikluse keskne sümbol – sinimustvalge lipp,“ meenutas proua Akkermann ülekohut Eesti lipu suhtes ja kirjeldas seda kuidas kodudes olevad riigilipud õmmeldi nukkude ja karude sisse, peideti patjadesse ja aidalagedesse. „Peideti lootuses, et ehk kunagi jälle saabub aeg kui Eesti lipp võib vabal maal vabalt lehvida.“ Samas avaldas ta kahetsusväärse tõsiasja: „Tänases vabas riigis tuleb kurbusega tõdeda, et meie linn ei ole kaugeltki küllaldases lipuehtes, hommikul kell 8 lehvis lipp mõne üksiku hoone vardas.“ Abilinnapea küsis, miks ometi ei oska me austada oma keelt ja kultuuri, oma kodu ja riiki, siis kui me saame seda teha vaba taeva all? „Sinimustvalge on iga eestlase ühine tunnus, sõltumata erakondlikust kuuluvusest või positsioonist, sõltumata vanusest ja ametist, sõltumata rikkusest ja vaesusest.“

Peakõnega esines Eesti Lipu seltsi esimees Trivimi Velliste, kes muu hulgas sõnas, et Pärnu on selgelt teenäitaja, Eesti lipukultuuri suunanäitaja, millel võib olla kaugeleulatuv tähendus. „Kui jätta kõrvale tänahommikune pidulik liputervitus Toompeal Pika Hermanni jalamil, siis mujal mitte ühelgi Eesti linnal pole mitte midagi ligilähedastki sellist kõrvale panna,“ väitis Velliste. Ta tunnustas Sindi Gümnaasiumi lipukultuuri kasvatustööd ja seadis Pärnu Vene Gümnaasiumi teistele koolidele eeskujuks.

Pikk rongkäik suundus Rüütli, Pühavaimu, Ringi tänavat ja Mere puiesteed pidi Villa Ammende aeda, kus toimus kontsert. Esinesid Pillerpalli lasteaia lapsed, Pärnu Sõjameeste koor, Sindi Lasteaia rahvatantsijad – nii lapsed kui naised, Sindi Gümnaasiumi Noortekoor, Sindi ansambel Top Ten, M. Lüdigi nim. Meeskoor, Sindi Muusikakooli akordionistid, Pärnu Noorte Puhkpilliorkester. Kontsertkava seadsid kokku Anne Uusna ja Eneli Arusaar. Õhtut juhtis Birjo Piiroja.

Lipu päeva tähistamise Pärnu toimkonna tuumiku moodustavad Heldur Paulson, Tõnu Simson, Ago Kungla ja Mari Suurväli, kelle käes on olnud kogu sündmuse koordineeriv roll. Võrdväärselt Eesti Lipu Seltsiga on sündmuse ettevalmistamisel oma panuse andnud Eesti Ühiskonnaõpetajate Selts ja IRL-i Väärikate klubi. Igal aastal on õla alla pannud Pärnu Linnavalitsus. Suurt toetust on Eesti Lipu Seltsi tegevusele osutanud Riigikantselei Sümboolika osakond. Käesoleva aasta suursponsor on Sindis töötav AS Pajo trükikoda.

Täiendav pildigalerii

Andres Herkel Pärnu Hansagümnaasiumis

Rüütli platsil

Rongkäik

Kontsert Villa Ammende aias

Samal teemal: