Noortest vanadeni, nii linlastele kui linna külalistele mõeldud Pärnu Päev sisaldab mitmekülgset tegevust, kontserte ja pidutsemist, aga ka tagasivaadet Pärnu ajaloole.
8. aprilli tähistatakse teist korda Pärnu Päeva
Ajaloost
Saksa ordu Liivimaa haru meister Conrad v. Mandern’i poolt 1265. aasta 5. aprillil, 1. ülestõusmispühal, välja antud privileegiga kinkis ta ümber lossi kerkivale Uus-Pärnule maad jõe ja mere veteni, mis ulatus Reiu suudme kohale. Tähtis toiming muutis ülestõusmispühad Uus-Pärnu kodanike jaoks sajandeid kestvaks suurpäevaks, mida nüüd taaselustavalt teist kevadet Pärnu Päevana tähistatakse.
Ülestõusmispühade ajal sai Pärnu endale omavalitsuse, linna arendamiseks ja kindlustamiseks kolmandiku komtuuri kohtupidamiselt laekuvatest tuludest, kalastamisõiguse merel ja jõel, samuti kauplemisõiguse, mis kõik piiskopilinnades taolise privileegina jäid kättesaamatuks.
14. sajandil kujunes Uus-Pärnust hansalinn, millega ei suutnud 65 aastat hiljem enam kuidagi võistelda palju piiratuma õigusega piiskopilinn jõe paremkaldal.
Praeguse Vana-Pärnu kohal asus ordumeistrite kõrgeim esinduskogu ja piiskopkonna katedraal. Seda paika nimetas Saare-Lääne piiskop Henrik esimest korda linnaks 1251. aastal. Nähtavalt heast sadamalinnast sai ilmselt küllalt oluline asundus. Paraku ei jätkunud Saksa ordurüütlite kaitse all Lihulas resideeruval piiskopil jõudu oma pealinna kaitsta ja 1263. aasta 2. veebruaril ründasid Vana-Liivimaale korraldatud rüüsteretkedel Perona (lad k) linna Leedu aladelt saabunud paganlikud žemaidid, keda juhtis vürst Treniota.
Külmal ajal laastatud linnas peavarjuta jäänud rahvas asus ümber jõe vasakkaldale, kuhu Saksa ordu rajas inimeste kaitseks lossi ja seadis ametisse ordukomtuuri. Algselt nimetati paika Pihkvani ulatuva veetee järgi Embecke, mida inimesed siiski omaks ei võtnud ja selle asemel võeti kasutusele asupaiga järjepidevust rõhutav nimi – Uus-Pärnu. Lossi juures uue eluaseme loonud inimesi rohkem enam keegi rünnata ei üritanud. Ilmselt olid 12 ordurüütlit koos abiväega rahva kaitsmiseks piisavalt tugevad.
1. ülestõusmispüha sündmustikest Pärnu Päeval
Pärnu Päeva sündmuste keskseim toimumise paik asub Pärnu Spordihallis, kus alates keskpäevast peetakse viie tunni kestel perepäev nimetusega "Pärnus on palju teha!" Päeva juhib Meelis Sarv. Hakatuseks esineb Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi Puhkpilliorkester dirigent Rein Vendla juhatusel. Spordihalli malesaalis avatakse vestlusring linnapea ja linnavalitsuse liikmetega. Esinevad huvikoolid: võimlemisklubi Rüht, Laine Mägi Tantsukool, tantsuansambel Pärlike, Pärnu Kunstide Maja Janne Ristimetsa Tantsustuudio, Gabriele Moe- ja Tantsukool. Päeva avamine toimub linnapea Toomas Kivimägi tervitusega kell 13.00 ja esinevad Pärnu linna ning maakonna noortebändide konkursil Bändomaania 2012 eripreemia saanud ansamblid A3 ja Voice of Voices. Järgnevalt näeb rahvatantsurühma Tuurit-Tuurit, edasi kuuleb Pärnu sõpruslinna Vaasa ansambel Souvlaki Orchestra kreekapärast muusikat. Eelviimasena astub rahva ette Pärnu Kunstide Maja Kersti Adamsoni Balletistuudio ja viimasena annab kontserdi Pärnu Linnaorkester. Orkestrit juhatab ja soleerib viiuldaja Maano Männi.
Avatud on ka lasteala, kus olemas batuudid, aga lapsi lõbustab ka Pipi-Pikksukk.
Oma tegemisi tutvustavad Pärnu Raeküla Vanakooli Keskus, Nooruse Maja, Vana-Pärnu Kultuuriselts, Pärnu Ingerisoomlaste Kultuuriselts, Maarja-Magdaleena Gild, Pärnu Aianduse-ja Mesinduse Selts.
Spordihalli ees tegutseb sepikoda ja kohal viibib Hea Toidu Festivali meeskond, et tunda suvel toimuva Grillfesti maitset. Linnas toimub ka palju muud huvipakkuvat, millega saab täpsemalt tutvuda Pärnu linna kodulehel olevalt flaierilt siia klikkides.
Samal teemal:
