Pärnu tähistab Martensi sünniaastapäeva tordisöömise ja näitusega
Pärnu tähistab pühapäeval Friedrich Fromhold Martensi 165. sünniaastapäeva ülelinnalise tordisöömise ja näituse avamisega Martensi saavutustest rahusobitajana.
Kõige tuntuma pärnaka suurt sünnipäevatorti ehivad 165 küünalt. “Selliseid mehi, kelle sünnipäeval veel 101 aastat pärast surma torti süüakse, on maailmas vähe. Pärnul on selline mees igatahes olemas,” tõdesid Martensi näituse kuraatorid Aldur Vunk Pärnu Muuseumist ja hollandlasest Martensi-uurija Arthur Eyffinger.
Martensi sünniaastapäev toimub pühapäeval kell 15 Port Artur 2 kolmandal korrusel. Sünniaastapäeva korraldajad, Pärnu Muuseum ja Port Artur ootavad Martnesi sünniaastapäeva tähistama kõiki pärnakaid ja Martensi austajaid.
Pärnu linna aukodanik Martens on rahvusvaheliselt ilmselt kõige tuntum Pärnus sündinud inimene. F.F. Martens oli oma aja silmapaistev diplomaat, õigusteadlane, vahekohtunik ja ajaloolane. Martensi klausel, mis määratles sõjategevuse keskele jäänud elanikkonna õigused, on ka tänapäeval aluseks sõjakurjategijate süüdimõistmisel Haagi Rahvusvahelise kohtu poolt.
Professor Martensit ja tema tähelendu Pärnust maailmapoliitika sõlmküsimuste keskmesse tuntakse Eestis tänu Jaan Krossi romaanile “Professor Martensi ärasõit”. Martensi täielikum avastamine on Eestis alles ees, avatav näitus annab oma panuse selleks.
Pärnu Muuseumi koostatud näituse "Martens – maailma rahu Pärnust / World Peace from Pärnu" teemaks on rahvusvaheline humanitaarõigus, rahukonverentsid ja rahvusvahelised kohtud Haagis, selle keskel F.F.Martens, kelle roll nii rahukonverentside kui alaliste tribunalide loomise initsiaatorina kui ka praktiliste lahenduste leidjana oli hämmastavalt suur.
Martensi fenomeni aitavad lahti mõtestada näituse kuraatorid Arthur Eyffinger ja Aldur Vunk. Ettekanded on eesti keeles või varustatud eestikeelse tõlkega. Näitus jääb avatuks kaheks kuuks.
Friedrich Fromhold Martensi sünnist täitub 22. augustil 2010 165 aastat. 1845. aastal kehtinud vana kalendri järgi sündis ta Pärnu Nikolai kirikuraamatu sissekande kohaselt 10. augustil, kuigi teatmekirjandusse on levinud mitu sünniaega ja kõige levinum on 15. august 1845.
Näituse teostamisele aitasid kaasa Port Artur Grupp, Pärnu Linnavalitsus ja Kultuuriministeerium.
