Pühapäeva keskpäevaks kogunesid Pärnumaa memmed-taadid Tootsi Keskväljakule, kus mitu tundi ühtejärge peeti maakondlikku pidu. Juba varakult enne piduliste saabumist kostus kõlaritest 60te ja 70te aastate muusikat, mis ei meenutanud millegagi eakate peo tulekut. Pigem kuulutas eatute pidu nende jaoks, kel hing on noor. Päevajuhiks kutsuti Rein Laos. Avasõnad ütles Tootsi volikogu esimees Kalev Kaljuste, kellele ühtlasi osutati au asetada Pärnumaa memme-taadi peo lipp kõige väärikamale kohale Eesti ja Tootsi valla lippude vahele. Seejärel kõlas sadadest suudest Kuhlbarsi „Kungla rahvas”
Kõige arvukamalt oli muidugi esindatud Pärnu linn. 10-st
kollektiivist tegi otsa lahti rahvamuusikaansambel Tõmba-Jüri, mida juhendab Elle Miiter ja kes ise mängis akordionit. Folklooriselts Kaasike on põhiliselt Pärnu Raeküla linnaosast kogutud liikmetega rahvatantsu naisrühm, mida juhendab Valve Lankost. Kõiki esinejaid pole mõeldav ettelugeda. Kuid esindatud olid Tõstamaa, Tori, Paikuse, Sindi, Are, Pärnu-Jaagupi, Auduru, Surju, Kilingi-Nõmme, Vändra metsad ja loomulikult ka võõrustaja Tootsi vald ise. Siiski polnud sedakorda tegu kõige suurema kokkutulekuga, sest varajasematel aastatel on olnud veelgi arvukamat osavõttu. Ometi jättis seegi pidu võimsa ja pikalt meeldejääva mulje.
Ilm oli see, mis püüdis peoliste tähelepanu korduvalt endale tõmmata. Ehkki taevas sõudvad pilverüngad püüdsid meeleolu häirida, ei pannud lõbus sadade piduliste seltskond seda tähele. Vaid mõnedel tuli helitehnika varjualuse katusepostidest pidevalt kinnihoida ja jälgida, et tuul katet teisale ei paigutaks. Siiski näitas end ka päike. Sindi murueitedel õnnestus lauludega „Mere pidu” ja „Pärnu laul” koguni pilved laiali ajada. Mõni aeg hiljem aga koondusid pilved taas, kuid ühtki vihmapiiska ei suutnud nad rahva peale piserdada.
Muljete rohkusest meenuvad mitmed sõnaosavad etteasted. Näiteks kiskus laiale naerule tuntud inimeste nimekujunditest koostatud humoorikas jutt või lugu, mis oli ülesehitatud üksnes L-tähega algavatest sõnadest. Pilada osati ka masu sügavat lehtrit nagu põhjatut ava, kuhu kõik töö ja vaev kipub kaduma.
Tõelise naerupahvaka teenisid Are esinejate esitatud sketš vanameeste tantsuga. Eided maskeerisid end vuntside ja maskitega taatideks, kes nooruslikult kepsutasid tantsu laulusõnade saatel, mis kõlasid inglise keeles umbes nii: „Sex on the beath...”
Vahepalana esitasid Tootsi tütarlapsed mõned südamlikud lauluhelid.
Vähem lustakas polnud ka moedemonstratsioon kantud
„kaltsudest” rõivastega. Põnevad olid ka Kilingi-Nõmme line-tantsijad teksapükstes, säärsaapaste ja laiade kaabudega. Lõpupoole tuli veel pärnakaid tantsuplatsile. Näha võis heas esituses „Kaera-Jaani” ja muud. Seejärel astusid mikrofonide taha tõelised mehed. Helle Kullamaa juhendamisel ja tema poolt mängitud akordioni saatel laulis Eesti Sõjameeste Pärnu Ühenduse Meeskoor. Kõlasid „Pärnu marss” ja „Tule Pärnu puhkama”. Kontsertpidu lõpetas Vändra piirkonna esinemine tantsuga „Värten”, millel oli omamoodi sümboolne tähendus igikestvusest nagu seda kujundlikult selgitas peojuht Rein Laos.
Järgnes kollektiivide juhtide austamine ja kingituste jagamine. Kõigile lilled, kommikarbid, padjad ja vaibad koduteele kaasa. Tänusõnu lausuti Tootsi vallavalitsuse aadressil ja eriliselt rõhutati peokorraldamise eduka läbiviimise puhul Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse juhti Jekaterina Põldotsa, samuti pälvis suure tunnustuse peo ettevalmistamise eest Kati Põldots. Tema oli ka üks nendest, kes suurte tuulehoogude ajal hoidis katust oma kohal. Tootsi poolne projektijuht oli Kultuuri ja Spordikeskuse spordispetsialist Kaja Kerge. Ühtekokku aga oli asutusi ja organisatsioone tervelt kümmekond nimetust, kes ühel või teisel viisil kordaminekule kaasaaitasid. Pidu lõppes „Memmede rõõmulauluga” V. Osaila viisil „Valged roosid”.
