Eile tutvusid Riigikogu liikmed Mart Jüssi, Väino Linde, Jüri Ratas, Kadri Simson, Trivimi Velliste ja Tarmo Mänd Sindi tootmisettevõtte Fein-Elast Estoniaga. Osaühingu juhataja Urmas Mägi andis ülevaate kangaste, sükkpükste, sokkide ja sukkade tarbeks valmistatavate elastikniitide tootmisprotsessisiga kaasnevatest üksikasjadest, mis äratas Riigikogu liikmetes märgatavat huvi.
54 töötajaga ettevõtte möödunud aasta käive oli 74 miljonit, millest kasumi moodustas 9,8 miljonit krooni. Kogu tooraine imporditakse ja eksporti läheb 98,5% toodangust. Käiberentaabluseks mõõdeti samal ajal 13,2 %.
Toormena kasutatakse nailonniiti, polüesterniiti, kumminiiti ja erinevaid elastaanniite.
Mart Jüssi: Kas olete innovaatiliselt ka ise midagi arendanud?
Urmas Mägi: Iga niit, mis siin toodetakse, on meie arenduse tulemus. Meil oli siin majas päris mitu aastat väga hea väljatöötatud niit. Nüüd otsime uusi kombinatsioone. Tellisime sukkpükste testimise masina, mis oleks teaduse ja tehnika viimane sõna. Samaks ajaks oli valmis saanud tarkvara, mis laeti meile kiiresti online’i üles. Masin maksis 3,5 miljonit krooni, mis on suht väike summa – arvestades kasuga, mida see annab.
Jüri Ratas: Kui tihti te istute laua taga, kus on ettevõtjad, teadlased, poliitikud, et pidada nõu innovatsiooni alal ja arutate, kuidas äri edasi arendada?
Urmas Mägi: Ettevõttesiseselt toimuvad sellised nõupidamised iga päev.
Teadlasi selles valdkonnas Eestis praktiliselt ei ole. Meil töötavad kaks kõige targemat - kui nii öelda – teadustöötajat, kes on selle valdkonna tekstiilierialal ainsana terves Eestis omandanud magistri kraadi. Kairi Lumberg on töötanud poolteist aastat ja Kaire Palmaru saabus ettevõttesse pool aastat tagasi. Rohkem niisuguseid inimesi riigis ei ole.
Jüri Ratas: Kas te tunnete puudust neist?
Urmas Mägi: Jah, kindlasti. Kuid mitteainult selliste spetsialistide puudus pole tunnetatav. Puuduvad ka kõige lihtsamad insenerid. Näen vajadust mitteainult meil vaid ka üleriigilises plaanis tugeva teadmistebaasiga elektroonika, energeetika, matemaatiku, füüsiku taustaga inseneridest. Ega peainseneri või peaga inseneri olegi nõnda lihtne leida. Neil, kellel puuduvad spetsiifilised oskused, võiks samuti olla veidi laiem nägemus asjadest.
Jüri Ratas: Mida näeksite riigipoolses tegevuses, et eksport areneks paremini?
Urmas Mägi: Kui väga otse ja julgelt öelda, siis oma konkurentide ja klinentide poolelt ütleks, et saame ise hakkama. Riigil oleks targem eemalehoida.
Jüri Ratas: Te ütlete, riik hoidku eemale. Ma küsin selle peale - kas eestlastel oleks olnud tarkust ja võimekust, et panna ilma välisinvestorite abita selline tootmine algusestpeale paika?
Urmas Mägi: 14 aastat tagasi jäi kindlasti finantside taha. Muuga saanuks hakkama. Kogu tehnoloogia on turult ostetav. 14 astat tagasi arvasid omanikud, et siin võiks katsetada. Esiotsa oli selline odav tootmisüksus. Põhisuund võeti just Ida turule. See, millega me oleme siin hakkamasaanud, on selle maja sees loodud: kogu protsess, innovatsioon,turud, müük. Kui meile öeldakse, et peaksime rohkem eksportima, siis ei kujuta ette, kuidas nende toetusmeetmetega eksporti kasvatada suudaksime. Koduturg meil praktiliselt puudub. Selleks, et oma turgu suurenda, peaksime sõitma Euroopast ja Euraasiast kaugemale – Aafrikasse, Ameerikasse või Austraaliasse.
Jüri Ratas: Kust teie toore tuleb?
Urmas Mägi: Toorainet ostetakse Itaaliast, Hollandist, Saksamaalt, Iisraelist, Jaapanist, Malaisiast, Suurbbritanniast, Portugalist, Iirimaalt. Tooraine määrab tootja. Meie oleme siin rohkem rätsepatöö tegijad. Kudumise tehnoloogiad on erinevad ja värvi valib klient.
Kadri Simson: Kas teie turg kaob ära, kui keegi tuleb odavamalt tegema?
Urmas Mägi: Pigem korduvad 80-ndad aastad ja Vene rubla kukkumise stsenaarium. Me olime 88-89 sukkpükstega väga tugevalt turul sees, kui tootmine pöörati Euroopa turule. Õnneks itaalllaste ärakukkumise järel pääsesime Lääne turult Ida turule. See oli kasulik äri. Miks saata kogu raha Itlaalasse, kui võis ise hakata tootma. Tootsime suuresti Venemaale ja Valgevenele. Ukrainlased ei vaja nii suurt mahtu.
Väino Linde: Mis vahe on pessimistil ja optimistil? Pessimist on hästi informeeritud optimist. Optimist aga on hästi instrueeritud pessimist. (Valdo Jahilo naljadest)
Urmas Mägi: Naljaga pooleks, me ei ole tekstiilitööstuses vaid moetööstuses. Kõige enam mõjutab meie ettevõtte tooteid mood. Moes sukkpükste osakaal langeb.
Jüri Ratas: Mul on ettepanek, et 50% toodangust võiks minna Eesti turule.
Urmas Mägi: Kõige lähem klient asub Leedus, teine Põhja-Soomes. Põhja-Soomes on riigitugi taga. Kuna Põhja-Soomes asuvates metallurgija- ja puidutööstustustes töötavad valdavalt mehed, siis on valitsuse toel ka naisterahvastele kergetööstuse abil tööd tekitatud.
Trivimi Velliste: Muidu pole meestel kuskilt naist võtta.
Urmas Mägi: Kõigil on oma tarbijad olemas. Et hea õnne peale keegi tuleb ja helistab meile, seda pole mõtet loota. Et kedagi endale võita, peame kellegi teise juurest kliendi ülemeelitama. See on suhteliselt karm äri.
Trivimi Velliste: Nagu naise või mehe ülelöömine.
Jüri Ratas: Millise võimsusega praegu töötate?
Urmas Mägi: Momendil on meie tootlikus 55% olemasolevast tootmisvõimsusest. Meie probleem on selles, et tööstus peab töötama 7 päeva nädalas ja 24 tundi ööpäevas. Esimene kvaliteedireegel ongi see, et meie töös ei tohi esineda katkestusi. Kui me paneksime igal õhtul masinad seisma ja hommikul käima, siis me saaksime ainult lõngapuru, millega ükski klient ei lepiks. Tsükkel peaks olema võimalikult pikk. Katkestusi oleme teinud 7 päeva tagant. Täiskoormusel saaksime ärasaata kaks rekkatäit.
Jüri Ratas: Miks teie tootmine on praegu 50% langenud, mis on peamine põhjus?
Urmas Mägi: Põhjus peitub tavatarbija käitumismallis. Sukkpüksid on pideva korduvkasutusega toode. Ühest küljest vaadatakse kvaliteetsemat toodet, mis eeldab paremat tegu. Samas mõjutab kindlasti ka inimeste argikäitumine, kus valitakse supermarketi tasemel. Sel juhul on tegemist impulssostuga, mida on teadlased põhjalikult uurinud. Impulssost sooritatakse käeliigutusega käru ja mõõdetud koha vahel. Riiulist möödudes võetakse igaks juhuks paar tükki.
Jüri Ratas: Kui Eestis maksab x krooni, palju see Hiinas maksaks?
Urmas Mägi: Võrreldes möödunud aasta sama ajaga oleme olnud sunnitud hindu alandama 20%. Tegemist pole ainult Hiina vaid ka Itaalia toodetega, samuti Ida ja Ukraina konkurentidega. Kui kaup ei lähe, siis minnakse hinna kallale. See on totaalne hinnasõda, kus ainult hind määrab koha säilitamise turul.
Trivimi Velliste: Kuidas võrrelda tööjõuga Hiinas?
Urmas Mägi: Hiinas ei ole ma käinud. Võin võtta suvalise sõsarorganisatsiooni Saksamaalt, Itaaliast, Austriast või Šveitsist. Neil mingeid probleeme ei ole. Aga Hiinas on 30-50% tööviljakus madalam.
Trivimi Velliste: Miks siis alla jäädakse?
Urmas Mägi:
Masinal on 20 puutepunkti, kus niit võib viga saada. Kui me räägime töösse suhtumisest, siis ei nähta teo ja tagajärje seost. See on meie igapäevaste nõupidamiste põhiteema. Kes seda tegi, miks ta tegi, kuidas tegi? Iseenesest asjad ei sünni. Kui see niit ärarikutakse, siis midagi ümber ei pööra. Kadu sõltub täielikult inimese mõtestatud või mõtestamata tööst.
Trivimi Velliste: Kas on olnud märgata lasteaiast või koolist isalt pojale pärit hoiakuid?
Urmas Mägi: Ei oska öelda. Meil on praeguse seisuga läbikäinud kokku 80
inimest. Umbes pooled on vahetunud. Ei oska siin järeldust teha. Kõige nooremad on siit läbikäinud 17-18 aastased ja kõige vanemad pensioniealised. See on individuaalne, mitte põlvkondadevaheline suhe.
Urmas Mägi jagas slaidide abil l täiendavaid mõtteid, mis ettevõtluse arenguloos järgmise 15 aasta jooksul peaks muutuma. Need ei käsitlenud üksnes Fein-Elast Estonia tuleviku nägemust. Huvipakkuvaks osutus mõttekäik haridusevallas. Küsimusele, kas haridust käsitletakse kuluna või investeeringuna, vastab sellekohane seadus, et tasemeharidus on ettevõtja jaoks kulu. Mida võidab või kaotab ühiskond sellise mõtlemisega? Millised meetmed aitavad kõige kiiremini suurendada lisaväärtust? Raha paigutamisel inimestesse tekitatakse täiendav võimalus uute väärtuste loojate esilekerkimiseks.
Tootmisettevõtte tulevikutöökohtadena nähakse süsteemiinseneri haridusega büroojuht-sekretäri, peamehhatroonikainsener – polüglotti, loovharidusega tootmisjuhti, personali arendusspetsialist – psühholoogi, infohaldurit. Selliselt võiks pikalt jätkata.
Urmas Mägi vastuvõtult lahkumise järel ütles Trivimi Velliste viimasena: "Oleks vaid selliseid mehi Eestis rohkem!"
